INIMESTEST AEGAMÖÖDA ⟩ Liisa. Salariik mustikapõõsa all

Vahur Laiapeafilmirežissöör, -produtsent ja -operaator

22. juuni 2024, 00:01

Liisa Hirsch teab, et muusika suudab aja peatada. Foto: Vahur Laiapea

Liisa jaoks lähedane hunt Zephyr suri 2. juulil 2022 oma üheteistkümnendal eluaastal. Puhka rahus, Zephyr, on kirjas USAs asuva Wolf Conservation Centeri kodulehel. Ja lisatud hundi elulugu ning kirjeldus tema suursugusest iseloomust. Liisa ei ole kunagi Zephyrit kohanud, kuid loonud erakordse teose tema ja keskuse teiste huntide ulgumise helisalvestiste põhjal.

Aasta võis olla 2004 ja kõik algas inemiste piirist. «Inemiste piir» on võrukeelne dokumentaalfilm Läti-Eesti piirialal elavatest inimestest. Film nõudis muusikat. Otsisin inimest, kes selle kirjutaks. Jõudsin Liisani. Liisa Hirsch oli siis kahekümnene. Teismelise east väljas.

Filmi lõpetab lugu Taheva lastekodu tüdrukust Ingridist. Ingrid laulab paadisõidu ajal Koiva jõel Eurovisioonile konkureerinud laulu «Unistus igavesest päevast». Evelin Samuel esitas seda 1998. aasta konkursil. Ja mängib Ingrid meie filmis pianiinol ka G. F. Händeli gavotti. Selle koha peal saidki Ingrid, Händel ja Liisa kokku. Liisa lõi Ingridi mängitud Händeli gavoti alusel meie filmile muusika. Muusika, mis hingas ja puudutas.

Kommentaarid

Märksõnad

liisa hirsch

Tagasi üles