President Karis: ka Eesti vastutab, et NATO piirkondlik kaitseplaan oleks päris plaan (1)

«Seni on Eesti riigikaitse rahastamise üle ja ümber olnud sisepoliitiline konsensus, nüüd näeme selle pragunemist,» tõdes president Karis, kes on ka riigikaitse kõrgeim juht.

Riigipea sõnul peab Eesti olema aus nii oma inimeste kui ka liitlaste ees.

«Me ise tahtsime uut ja kaasajastatud NATO piirkondlikku kaitseplaani. Ja me saime niisuguse plaani. Selle järgi annaksime koos liitlastega kallaletungijale kohese ja tema tagala sügavusse ulatuva vastulöögi. Eesti leppis kokku ka meie kaitseväe laskemoona miinimumi, mis on plaani toimimiseks vajalik. Sellest miinimumist ongi puudu 1,6 miljardit eurot,» tõdes president Karis. «Kui tahame, et NATO piirkondlik kaitseplaan oleks toimiv, mis on meile tõesti oluline, tuleb see võimelünk Eestil täita. Ka Eesti vastutab, et NATO kaitseplaan oleks päris plaan. Sellega on ju nii, et oma rehkenduse peavad ära tegema kõik – nii meie kui liitlased.»

Riigipea sõnul peab Eesti inimestele ausalt ütlema, kuidas puuduolev raha leida.

«Tegemist ei ole summaga, mida on võimalik riigieelarvest kärpida. On see laen? Maksutõus? Midagi kolmandat? Ootan nüüd valitsuse otsuseid ja omalt poolt toetan kõiki arukaid lahendusi, mis tugevdavad meie riigikaitset ja sisejulgeolekut,» rõhutas president Karis.