/nginx/o/2023/12/21/15794379t1h1ff8.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/06/14/16149667t1h2a6d.jpg)
Eelmisel aastal käis verd loovutamas mitusada inimest vähem kui eelmisel aastal, ehkki doonoritest on tegelikkuses puudus.
Doonoreid oleks vaja poole rohkem: inimesed käivad üha vähem verd annetamas (1)
Värskest Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistikast selgus, et kui 2022. aastal käisid verd annetamas 28 724 inimest, siis möödunud aastal olid doonoriteks 28 319 inimest. Vereloovutuskordi oli eelmisel aastal kokku 50 292 – see teeb ühe doonori kohta keskmiselt 1,8 vereloovutust, mis on sarnane varasemate aastatega.
TAI tõi välja, et eelmise aastaga võrreldes on meeste seas vereloovutuskordade arv 2 protsenti kasvanud, samas kui naiste seas on vereloovutuskordade arv 1,5 protsenti vähenenud.
Eestis oleks vaja poole rohkem doonoreid, kui on praegu.
Kuigi vereloovutajate arv on vähenenud vaid mõnevõrra, nentis instituut, et kuna uute doonorite arv on juba mitme aasta jooksul langenud, oleks tegelikult Eestis vaja poole rohkem doonoreid, kui on praegu.
«2023. aastal loovutas elus esimest korda verd üle 3900 inimese – see on pea 14 protsenti kõikidest veredoonoritest. Positiivne on see, et uute doonorite arv on aastaga 2,3 protsendi võrra kasvanud,» selgitas TAI analüütik Gettrin Kivisild pressiteate vahendusel.
Tuhanded tahaks, aga ei saa
Eelmisel aastal toimus Eestis kokku 622 doonoripäeva. Väljaspool verekeskust toimunud doonoripäevadele tehtud väljasõitudelt koguti kokku 38 protsenti verevarudest.
Iga kord, kui inimene verd andma läheb, hinnatakse ka tema doonoriks sobivust, et tagada nii doonori kui ka doonorivere saajate ehk patsientide ohutus. 2023. aastal ei pääsenud vereloovutusele 6524 verekeskuste külastajat – see moodustab ligi 11 protsenti kõigist verekeskuste külastustest.
Peamine põhjus, miks ajutiselt veredoonorlusest kõrvale jäädi, oli doonori madal hemoglobiini tase, aga ka erinevad meditsiinilised põhjused, reisimine ja doonori riskikäitumine.
/nginx/o/2024/06/14/16149668t1h10b9.jpg)
Kogutud ja kontrollitud doonorverest valmistatakse erinevaid verekomponente, mida kasutatakse rasketel operatsioonidel või sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning mitme teise haiguse puhul.
Ainuüksi eelmisel aastal kasutati Eesti haiglates erinevaid verekomponente üle 15 323 patsiendi ravis, nende seas oli 359 alla 15-aastast last.
Eestis on kokku neli verekeskust. Need asuvad Tartus, Tallinnas, Ida-Virumaal ja Pärnus. Kõik hea tervisega inimesed on doonoriks sobilikud. Täpsemat infot selle kohta leiab Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu Ülikooli kliinikumi, Pärnu haigla või Ida-Viru keskhaigla verekeskuste veebilehtedelt ning Facebooki lehelt Doonorid ja Sõbrad.
Eestis on umbes 30 000 inimest, kes käivad regulaarselt verd andmas.