Nutt: ainuvõimalik samm on oodata, kuni Venemaa ratifitseerib piirileppe

Nutt märkis eile toimunud Eesti-Vene suhete alasel seminaril, et Venemaa on piirileppe osas hoidnud 1990ndatest aastatest alates jäika poliitikat. Kõigile Balti riikidele esitatud piirilepingu ettepanekus oli kirjas, et riigid peaksid tunnistama end uute riikide, mitte taasiseseisvunud riikidena.

Leedu kirjutaski lepingule 1997. aastal alla, Läti tegi seda 2007. aastal, kuid ilma vastava preambulita.

«Kui palju see tegelikult Balti riikide suhteid Venemaaga mõjutanud? Üpris vähe. Kohati on suhted Läti ja Leeduga halvemadki.»

Nutt lükkas ümber väited, nagu parandaks piirilepe iseenesest kahe riigi majandussuhteid ja vähendaks piirijärjekordi. «Kui on välja toodud, et takistab majandussuhteid, siis need suhted on juba praegu peaegu võimaliku piiril. Piirijärjekorrad on aga on olemas ka Soomes ja Lätis, kel on kehtiv piirileping olemas.»

Nutt leidis, et Eesti ainuvõimalik samm on oodata, et Venemaa piirileppe ratifitseeriks. «Eesti poolelt ei ole võimalik muud teed järgida, kui oodata, et Venemaa ratifitseeriks selle. Meil ei ole alust uue lepingu alustamiseks, sest mille poolest peaks ta olemasolevast erinema? Ka Venemaa poolel on raske, sest tuleks mõelda, kuidas see tagasi võetud allkiri nüüd tagasi panna,» nentis Nutt.

Millal see juhtub, on Nuti sõnul ennustamatu, kuna Venemaa välispoliitika sõltub vaid muutustest sisepoliitikas.

* Postimees kirjutas algselt, nagu oleks Nutt rääkinud piirilepingu ratifitseerimisest koos preambulaga. Lisatud Nuti parandus: «Ma ei ole kunagi öelnud, et Venemaa peaks ratifitseerima piirilepingu koos preambulaga. See ei ole lihtsalt võimalik, sest piirilepingul ei ole preambulat. Preambula on piirilepingu ratifitseerimise seadusel, mis on Eesti siseriiklik õigusakt ja millega teisel riigil ei ole asja.» Postimees palub eksimuse pärast vabandust.