Pirita võim muudab oma majaesise ohutumaks

Pirita tee ja hiljem Merivälja tee linnast väljuval suunal on turvaline kergliiklustee, mis muutub liiklejatele ohtlikuks vaid ühes kohas – Pirita linnaosavalitsuse hoone ees. Seal on kõnnitee osa maapinnast tunduvalt kõrgemal ning kui kõrgenduse Merivälja poolses otsas on kogu ratastel kergliikluse jaoks mugav kaldtee, siis teisel pool, kaupluse ukse ees tuleb ületada kolm trepiastet.

Merivälja poole sõites saavad jalgratturid mööduda hoonest sõiduteel, kuid seal on probleemiks teega risti olevad parkimiskohad. Samas majas asuva kaupluse tõttu on need ülitihedas kasutuses ning pidevalt saabuvate ja lahkuvate autode tõttu on see koht jalgratturitele ohtlik.

Airi Tõnisoni 15-aastane poeg pidi seal ootamatult teele tagurdanud auto tõttu järsult pidurdama ning kukkus – tulemuseks lõhutud püksid ja telefon. Murelik ema teatas asjast linnaosavalitsusele, kuid sealt tulnud vastus oli tema sõnul kummaline.

«Öeldi, et esiteks võiks rattaga sõites mobiili koju jätta ja üleüldse peaks lastega kaasas käima, kui nad rattaga sõidavad. Ma püüdsin ette kujutada ette, kuidas ma hakkan 15-aastast poissi saatma,» ütles Tõnison.

Ta lisas, et Merivälja poole sõites saavad jalgratturid veel sõidutee äärt kasutada, aga linna poole suundudes ei pääse linnaosavalitsusest kuidagi mööda. Ka teisel pool teed ei ole selle koha peal kõnniteed.

Linnaosavalitsusest ei pääse hästi mööda ka lapsevankriga, millega saab heal juhul kasutada puuetega inimeste parkimiskohtade juurde viivat kaldteed. Aga see on rajatud nii, et kui mõlema invakoha peale on autod pargitud, siis ei pääse sealt läbi. Ja kui pääsebki, siis tuleb edasi liikuda parkivate autode tagant ja üritada nende vahelt uuesti kõnniteele pääseda.

Transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa kinnitusel said liikluskorraldajad tänu Tõnisonile probleemist teada ning tänaseks on sellele ka lahendus leitud.

«Olukord on seal tegelikult keeruline. Meil on vaja tagada nii jalakäijate, lapsevankritega inimeste kui jalgratturite ohutus. Teisel pool aga on autoomanikud, kes on selle vastu, et seal parkimiskohtade arvu vähendada, näiteks teha teega paralleelsed parkimiskohad,» tõdes Rüütelmaa.

«Seal ju kõnniteel ruumi on, aga asi on jäänud nii, nagu ta kunagi aastate eest tehti. Tänaseks on otsustatud, et esiteks võetakse praegused käsipuud sealt eest ära ja rajatakse korralik kaldtee esiteks invaparkimiskohtade poole. Teiseks tehakse korralik kaldtee linna poole, nii et sealt saab mugavalt alla sõita lapsevankri, jalgratta või rulluiskudega. Seal on selleks piisavalt ruumi – parkimiskohtade ette jääb vähemalt nelja ja poole meetri laiune kõnnitee ning seal jätkub liiklemiseks kõigile ruumi,» lausus Rüütelmaa.

Tööd peaksid tema sõnul algama siis, kui ilmad on piisavalt soojaks läinud. Siis peaks lõppema ka juba kuid kestnud hoone esiste trepiastmete remont.