Töötuna on arvel 3246 Ukraina põgenikku

Kuu varem, aprilli lõpu seisuga oli korrigeeritud andmetel Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajatest ennast töötukassas töötuna arvele võtnud 3791 inimest.

Eelmisel kuul registeeris end töötuna arvele 451 sõjapõgenikku, selgub töötukassa statistikast. Töötuna arveloleku lõpetas 962 registreeritud töötut, kellest 118 lõpetas arveloleku omal soovil ja 472 tänu tööle rakendumisele.

Kokku on alates 2022. aasta 14. märtsist töötuna arvelolek lõpetatud 26 077 Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajal, neist 18 222 puhul tänu tööle rakendumisele.

Ukraina põgenikest on 56,9 protsenti tööd otsimas Harjumaal. Harjumaale järgnesid 13,5 protsendiga Ida-Virumaa ning 10 protsendiga Tartumaa.

Rahvusvahelise kaitse saajatest, kes on ennast töötuna registreerinud, on 75,4 protsenti naised ning 24,6 protsenti mehed. Vanusegrupi järgi on töötutest 14 protsenti 16–24-aastased, 72,6 protsenti 25–54-aastased ning 13,4 protsenti vanemad kui 55-aastased.

Töötuna arvele võetud Ukraina põgenikest on 61,6 protsendil kõrgharidus ja 14,2 protsendil kutseharidus. Haridustase on täpsustamata 4,4 protsendil ning erialase hariduseta on 19,8 protsenti registreeritud töötutest.

Viimase ametiala järgi on registreeritute seas enim lihttöölisi, 22,4 protsenti. Neile järgnevad teenindus- ja müügitöötajaid 18,9 protsendiga, tippspetsialistid 10,9 protsendiga ning tehnikud ja keskastme spetsialistid 8,6 protsendiga. Töökogemus puudub 11,4 protsendil.

Möödunud kuul uutest registreeritud töötutest on töötutoetuse saajaid 161 ehk 35,7 protsenti. Kokku saab toetust või hüvitist 47,9 protsenti registreeritutest.

2023. aastal tuli töötukassa andmeil töötuna arvele 8426 Ukraina sõjapõgenikku. Töötuna arveloleku lõpetasid Ukraina sõjapõgenikud mullu 10 677 korral, sellest 7357 korral tööle rakendumise tõttu.