Automaksu eelnõu läbis riigikogus teise lugemise

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE), mille kohaselt kehtestatakse Eestis alates järgmise aasta algusest kaheosaline mootorsõidukimaks.

Eelnõu järgi hakkab maks koosnema esiteks osast, mida tasub mootorsõidukiomanik iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast. Teiseks kehtestatakse mootorsõiduki registreerimistasu, mida makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel.

Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi tegema uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikumat valikut ning toetada vanade autode lõpuni kasutamist. Maks muudab sõiduautode soetamise ja omamise praegusega võrreldes 5–15 protsenti kallimaks.

Eelnõu kohaselt on mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust vabastatud alarmsõidukid, eraisikutele kuuluvad sõidukid, mis on ümber ehitatud või kohandatud puuetega inimesele kasutamiseks, ning välisesinduste sõidukid vastavalt välislepingutele.

Mootorsõidukimaksu hakkab eelnõu järgi koguma maksu- ja tolliamet ning registreerimistasu transpordiamet.

Teise lugemise käigus tehti eelnõus kaks põhimõttelist muudatust: esiteks laiendatakse registreerimistasu ka Eesti liiklusregistris juba arvel olevate sõidukite esmasele omanikuvahetusele ning teiseks hakkab ka juriidiliste isikute sõiduautode ja kaubikute maks sõiduki vanusega vähenema.

Muudatusega sätestatakse, et registreerimistasu tasutakse lisaks sõiduki esmakordsele registreerimisele ka sõiduki esimesel omanikuvahetusel, eeldusel, et varem pole sellelt sõidukilt registreerimistasu makstud. Ühtlasi vähendatakse muudatusega tasumäärasid nii, et registreerimistasu suurus jääb keskmiselt alla 10 protsendi sõiduki ligikaudsest väärtusest. Eelnõu kohaselt tõusevad registreerimistasu määrad 2028. ja 2031. aastal.

Registreerimistasu ei tule maksta sõiduki liisingufirmalt väljaostmisel ja oma nimele kandmisel ning päranduseks saadud sõiduki oma nimele registreerimisel. Nende puhul rakendub registreerimistasu järgmise müügitehingu korral. Kuni 10 aasta vanustele sõidukitele, mis viiakse riigist välja, on võimalik muudatuse kohaselt taotleda registreerimistasu tagastamist. Nii registreerimistasu kui ka mootorsõidukimaksu suurust vähendab sõiduki vanus – seda nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute ning nii sõiduautode kui ka kaubikute puhul.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andrei Korobeinik, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Aleksandr Tšaplõgin, Vadim Belobrovtsev ja Aleksei Jevgrafov Keskerakonna, Priit Sibul, Helir-Valdor Seeder, Andres Metsoja, Mart Maastik, Urmas Reinsalu ja Aivar Kokk Isamaa, Rain Epler, Helle-Moonika Helme, Arvo Aller, Kert Kingo, Henn Põlluaas, Siim Pohlak, Rene Kokk ja Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist. Kõnega esines ka fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Isamaa ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Katkestamise poolt oli 21 ja selle vastu hääletas 47 riigikogu liiget.