Metlev: Jeltsin on väheseid positiivseid kilde Eesti-Vene suhete ajaloos

Metlevi sõnul ei ole Boris Jeltsini persoon ja Eesti-Vene suhted 1990ndatel aastatel noorte hulgas väga populaarne teema. Põhjus võib peituda selles, et sündmused on toimunud alles küllalt hiljuti.

Samas saadab 1940ndatel aastatel toimunut paljuski segadus, mida põhjustavad inimeste erinevad mälestused ja teema politiseerimine.

«Ma arvan, et Jeltsin, kui seda aega ikkagi natuke uurida ja vaadata, oleks noortele palju arusaadavam. See juhtus just sel ajal, mil noored olid sündinud või sündimas. See lähiminevik on veel puhas ja ma usun, et noorte üldine arusaam sellest ajast võiks olla positiivne. See oleks mingisugune positiivne kild Eesti-Vene ajaloo kontekstis, sest neid kildusid on tegelikult niivõrd vähe,» leidis Metlev.

Seetõttu tuleks Jeltsini tegevusest rohkem rääkida ja leida ka sobiv moodus selle
jäädvustamiseks.

Vastandumisest tuleb üle saada

Metlevi sõnul on ka Eesti-Vene piirileppe küsimus noorte jaoks raskesti mõistetav, sest seisab juba seitsmendat aastat kalevi all ja sel teemal puudub avalik diskussioon.

Lahendus võiks olla see, et Venemaa tunnustaks Eesti riiklikku järjepidevust (sh Tartu rahu preambulit), Eesti aga ei esitaks pretensioone Tartu rahu järgse piiri taastamiseks. «Ma arvan, et noorem põlvkond saaks sellest aru ja see on kompromiss.»

Selle kokkuleppeni on praegustel põlvkondadel aga raske jõuda, pigem juhtub see aastate pärast. «Noored on vabad hirmudest, traagilisest kogemusest ja neil on palju lihtsam üksteisest aru saada.»

Praegu seisavad kahe rahva suhted vastandamise taga. «Kui hakkad kalduma natukene Eesti poolele, saama aru, mis on Eesti riigi seisukoht ja eestlaste tunded, siis sa justkui peaksid kohe keelduma aru saamast, mida mõtlevad venelased. Vastandumine – vali üht või teist, see on vaja kaotada ja piirileppe sõlmimine võiks olla selle sümbol,» leidis Metlev.