Parempoolsed annaksid metsaomanikele rohkem otsustusvabadust

See ei vasta Parempoolsete hinnangul ELi asutamislepingus kokku lepitud subsidiaarsuse põhimõttele, mille järgi tuleb otsused langetada võimalikult kodanike lähedal.

Parempoolsed on veendunud, et omanik on parim keskkonnahoidja. «Õigus eraomandile ja omandi puutumatus on vaba ühiskonna alustalad. Maad ja metsa majandav omanik ei ole keskkonnaoht, vaid looduskaitse tugisammas. Omanik hoolib rohkem kui keegi teine maa ja metsa püsimisest, viljakusest, taastumisest ja jätkusuutlikkusest. Iga ametkonna ja ametniku kohustus on vastutustundlikku omanikku austada ja usaldada ning temaga koostööd teha,» leiavad Parempoolsed.

Nende hinnangul on Eesti metsaomanikud teinud head tööd. «Selle kinnituseks on meil palju väärtuslikku metsa, mille üle saab Eesti uhke olla. See loodusrikkus, mille kasutamist valitsus järjest enam piirata tahab, on olnud hoitud, kaitstud ja ka loodud just Eesti metsaomanike endi poolt,» seisab Parempoolsete pöördumises.

Enamiku ELi riikidega võrreldes on Parempoolsete väitel Eestis tunduvalt rohkem teadmisi, kuidas Eesti kui metsarikka maa loodust kaitsta. «Puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks peaks meie suurte kogemustega metsateadlasi õpetama nende riikide ametnikud, kus on metsarikkust ja valdkonna tundmist palju vähem kui Eestis,» seisab avalduses.

Parempoolsete kinnitusel on oluline, et Eesti valitsuse esindajad kaitseksid ELi nõukogus Eesti huvisid, mitte ei noogutaks vaikides kaasa teiste riikide erihuvide peale surumisele. «ELi ja liikmesriikide keskkonnapoliitika ei tohi maa- ja metsakasutust takistada. See hävitab elatusallikaid, sunnib inimesi kodu hülgama ja tekitab vaesust ning pingeid. Reeglid peavad soodustama loodust hoidvat ja vastutustundlikku maaettevõtlust, soosima loodusvarade väärindamist ja uute tehnoloogiate kasutamist maamajanduses,» leiavad Parempoolsed.

Parempoolsed peavad tähtsaks, et looduskaitselised piirangud ei saa tekkida maaomaniku seljataga, temast mööda minnes. Parim kaitse sünnib arutelus ja koostöös omanikuga.

«Maa kasutamise piiramine peab olema õiglaselt kompenseeritud. Uute piirangute plaanidel peab olema mõjude analüüs, ühiskond peab ette teadma, kui palju piirangud ühiskonnale maksma lähevad, et mitte taas tagantjärele tõdeda, et «raha ei jätku». Vajadusel tuleb kaitse alla võetud maa asendada samaväärse riigimaaga,» märgivad Parempoolsed.

Nende hinnangul on praegune looduskaitse mõõtmine hektarites ebaefektiivne ja sisutu. Looduse kaitsmise mõõdupuuks peab saama konkreetsete liikide kaitsmisel saavutatud tulemused, mitte uute piirangutega hektarite arv. Looduskaitseliste piirangute mõju tuleb auditeerida.

Parempoolsed leiavad, et kõik otsused peavad põhinema laialdaselt kontrollitud ja tunnustatud teadusuuringutel ning rohesotsialismi pealesurumine kliima- ja keskkonnapoliitika sildi all tuleb lõpetada. Vältida tuleb vastutustundetuid stiimuleid, mis soodustavad toetustest ja projektirahadest elatumist, kahjustavad keskkonda ja majanduse konkurentsivõimet.

Parempoolsete suursponsor on Eesti suurim erametsaomanik Raul Kirjanen, kes on Parempoolsetele annetanud mullu ja tänavu kokku 260 000 eurot.