FOTOD JA VIDEO ⟩ Kallas: Venemaa sanktsioonid peaksid olema seotud ka hübriidrünnakutega (2)

Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles pressikonverentsil, et välisministeerium tegeleb Venemaa merepiiri nihutamise plaanide täpsemate asjaolude väljaselgitamisega ning kinnitas, et ka Leedu ja Soomega käib tihe suhtlus.

Kallase sõnul analüüsib välisministeerium kõikvõimalikke samme, arvestades rahvusvahelist õigust. «Merepiire reguleerib ÜRO mereõiguse konventsioon, mille osaline on ka Venemaa ja Venemaa sammud peavad olema kooskõlas selle konventsiooniga. Mereõiguse konventsioon sisaldab sätteid rannikuriikide territoriaalvete piiritlemise, seal hulgas nende ülevaatamise kohta.»

NATO alaline komitee on intensiivistunud hübriidrünnakutele Kallase sõnul juba mai alguses reageerinud ning teemat seal mõistetakse. «Praegu on meil sanktsioonid, mis on seotud Venemaa agressiooniga, aga tegelikult peaks meil olema sanktsioonid, mis on seotud Venemaa hübriidtegevusega.» Ta lisas, et liitlased on pakkunud erinevaid samme, kuid kokkuleppele jõudmiseks peab kõigil olema ühtne arusaam toimuvast. «Väga tihti vaadatakse erinevaid sündmusi nagu isoleeritud sündmustena, kui tegelikult on nad omavahel seotud.»

Miks Venemaa avaldusega oli seotud just Soome ja Leedu Kallas kommenteerida ei osanud ning ütles, et kogu teadmine on tulnud vaid meedia vahendusel ja kindlalt ei saa väita, et Venemaa ühepoolselt merepiiri muuta kavatseb.

Karise sõnul on see üks Venemaa strateegilistest plaanidest. «Isoleerida mõnes mõttes, et ühele teeme, teisele ei tee. See on vana valem – jaga ja valitse, et tekitada konfliktisituatsioone ka meie liitlaste vahel.»

Peaminister sõnas, et julgeolekuasutused teevad täna väga head tööd ja sellised aktid saavad alati lõpuks ka karistuse. Ta rõhutas, et Eestis on turvaline ja selliste hübriidrünnakute eesmärgiks ongi ühiskonna hirmutamine. «Aga tegelikult meie julgeolekuasutustel on väga head inimesed ja väga head tööriistad, et neid asju suures mahus ära hoida,» sõnas ta.

«Paradoksaalsel kombel, mida rohkem selliseid kuritegevusi avastatakse, seda rohkem peaks tekkima kindlus, et me suudame neid avastada ja ka ära hoida,» jätkas Karis Kallase öeldut.

«Teatavasti on nüüd küber- ja migratsioonirelvale lisandunud ka sabotaažirünnakud häirimaks meie ühiskonna toimimist. Need rünnakud ei ole suunatud mitte ainult Eesti, vaid peaaegu kõigi meie liitlaste vastu,» ütles riigipea.

«Venemaa püüab meie ühiskondi destabiliseerida, tekitada segadust, sisepingeid ja konflikte. Ei ole välistatud, et Vene eriteenistuste korraldatud rünnakud muutuvad tulevikus veelgi ohtlikumaks,» sõnas president Karis.

«Eesti julgeolekuasutused kinnitasid täna veelkord, et me oleme selleks valmis, see on nende esmane prioriteet. Nad on teinud ja teevad ka tulevikus tööd, et meie vastu suunatud rünnakuplaanid varakult avastada ja nurjata,» lausus president. «Meie ühiskond on sitke ja vastupanuvõimeline ning on oluline hoida seda sisemist tugevust ja märgata agressori kavatsusi, kus iganes need ei ilmneks,» lisas ta.

«Nii julgeolekuolukord kui ka majandusolukord on pingeline. Panin valitsusele südamele, et kui arutatakse eelarvekärpeid, siis tuleks seda teha nii, et meie vajadused julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks võimalikult vähe kannataks. Riigieelarve peab olema läbipaistev ja avalikkusele arusaadav,» kõneles president Karis.

Riigikaitse nõukogu arutas veel õigeusu kirikuga seonduvat. «Eesti riik austab oma inimeste usuvabadust. Aga ka usuvabadust on vaja kaitsta. Me peame tagama, et meie kirikuid ja usklikke ei oleks võimalik ära kasutada sõjapropaganda ja mõjutustegevuse tööriistana,» ütles riigipea.

Samuti räägiti järgmisel kuul Šveitsis toimuvast Ukraina rahutippkohtumisega seonduvast. «Eesti seisukoht on selge - Ukrainale ei tohi keegi peale suruda ebaõiglast rahu. Nagu ma olen varemgi öelnud: ainus tee kestva rahuni Ukrainas ja Euroopas on Vene agressiooni tagasilöömine,» märkis president.

«Nii on meie ülesanne praegu oma liitlasi veenda ja julgustada, et võetaks maha kõik piirangud Ukraina aitamisel. Olgu selleks relvastus või sihtmärgid. Ning me kutsume oma liitlasi üles julgetele ideedele, sest kõik Ukraina aitamise võimalused ei ole veel ammendunud. Ideede arutamine liitlaste vahel on oluline ja neid ei tohiks me karta,» rääkis president Karis.

«Need kõik on keerulised teemad, aga teatavasti maailm ongi järjest keerulisem ja sellega tuleb kohaneda. Meil peab olema südikust ja järjekindlust astuda vastu kurjusele, nii sisemisele kui välisele,» lausus riigipea.