Hinnang valimisdebatile ⟩ Tugevad naised ja sorava virinaga mehed (6)

Lugedes debati teemat «Kas rohepööre tuleb majandusele kasuks või hoopis tapab seda bürokraatiaga» ootasin, et saab kuulda erinevate europarlamendi kandidaatide mõtteid rohepoliitika ellu viimisest Euroopas ja otsustest, mida Euroopa Liidu tasandil tehakse. Praktikas veetsin tunnikese oma elust, kuulates kandidaatide mõtteid selle kohta, kas oma elupinna renoveerimine ikkagi on asjalik mõte ning väga vähe lahendusi selle kohta, mida EL rohepoliitika probleemide lahendamiseks teistmoodi tegema peaks.

Üldine sorav virin

Debatt keerles eelkõige EL majade renoveerimise aktsiooni ümber ja seda peamiselt Eesti koduomaniku perspektiivist - kas tal on seda lihtne teha, kas tal on seda kallis teha ja kas ta võidab selle protsessi läbimisest midagi. Jagati erinevaid isiklikke kogemusi oma äia talumaja renoveerimisest, kodusest gaasiboilerist ja igapäevasest ahju kütmisest ning vaieldi selle üle, kas tegemist on kalli või odava meetmega. See, kas tegemist on rohepöörde ellu viimiseks kasuliku või just vastupidi, ebamõistliku meetmega, jääb igal kuulajal endal välja mõelda.

Teiseks läbivaks teemaks oli põllumehed ja kas nad on Euroopa Liidu rohepoliitikaga nõus või mitte. Kahjuks puudus ka siin sisuline arutelu, kuidas rohepoliitika põllumajandust mõjutab ning mida peaksime selles valdkonnas tulevikus tegema. Peamiselt vaieldi selle üle, kas traktorid sõitsid Brüsselisse roheleppe või hoopis Ukraina toodangu pärast ning kas Eesti põllumehi esindab paremini Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda või poliitikutele kirjutavad mures põllumehed. Taaskord jäi puudu sisulisest arutelust, mida siis võiks europarlamendis teisiti teha ja lauale jäi sisuliselt ainult Martin Helme (EKRE) ettepanek, et rohepööre tuleks täielikult tagasi pöörata.

Nagu ka Urmas Paet (RE) debati teises pooles ütles, oli tegemist eelkõige kandidaatide sorava virinaga sellest, mis on Eestis halvasti. Kuulanud ära debati, jäi paraku jätkuvalt selgusetuks, millised on nende debatis osalenud konkreetsete kandidaatide ideed, mida nad europarlamenti viivad, mis ei erineks nende parteide üldistest valimisloosungitest. Sõnavõttude pinnalt ei saanud ma valijana pärast selle debati kuulamist küll rohkem teada lubaduste kohta.

Debatti kuulates tundus, et see debatt vajaks ka hädasti kohapealset faktikontrolli, sest iga paari minuti tagant oli kuulda, kuidas eelneva poliitiku näide või number on täiesti vale.

Kasutamata koduväljaku eelis

Kuigi debati kuuest osalisest on neli europarlamendi saadiku kogemusega, kes võiksid kasutada koduväljaku eelist ja jõulisemalt viia vestlus Euroopa Liidu tasandile, siis reaalsuses rakendasid seda võimalust ainult Marina Kaljurand (SDE) ja Jana Toom (KE). Mõlemad tõid debatti Euroopa Liidu ja europarlamendi põhiseid näiteid ning vastasid küsimustele europarlamendi tööprotsessidest lähtuvalt.

Riho Terras (Isamaa) ja Urmas Paet proovisid aeg-ajalt europarlamendi põhiseid näiteid debatti tuua, kuid selgitused näidete seostamiseks jäid pigem üldsõnaliseks. Samuti jäid nad koos Igor Taroga (Eesti 200) debatis pigem tagaplaanile ega panustanud sisulisse debatti nii jõuliselt kui Kaljurand, Toom ja Helme.

Julged naised

Nii Toom kui ka Kaljurand olid väga aktiivsed oma debatikaaslaste sõnavõttudele ümberlükkeid tegema. Teised küll viitasid mõne teise kõneleja mõtte ümberlükkamisele, kuid enamjaolt oli tegemist rohkem endale sobiva idee sisse toomisega, mitte sisuliste vastulausetega.

Sisukus oligi Toomi ja Kaljuranna kõige suuremaks trumbiks siin väitluses. Mõlemad tõid väga selgeid näiteid Euroopa Liidu tasandist ning suutsid põhjendada nende näidete olulisust. Samuti ei hoidnud kumbki end tagasi, kui kaasväitlejad europarlamendi toimimises ja tegutsemissüsteemis eksisid.

Loosungeid nagu kassetilt

Sarnaselt Jana Toomile ja Marina Kaljurannale, tõi ka Martin Helme debatti mitmeid näiteid, kuid ta kasutas neid peamiselt demogoogiliselt. Helme alustas sellega, et Eesti Vabariigi eelarvekriis on tulnud just rohepöörde tõttu, debati keskel oli eelarvekriis põhjustajaks Rail Baltic ning debati viimastes repliikides selgus, et riigi pankrot on sellepärast, et suured euroopa riigid on oma söetehased jälle tööle pannud. Võta nüüd näpust, milline neist siis eelarvekriisi tekitas.

Helme kiituseks tuleb tõdeda, et debati keskel muutusid ta sõnavõtud sisulisemaks ning ta hakkas täpsemalt oma seisukohti põhjendama.

Igav, kuid ootuspärane tulemus

Kokkuvõttes oli tegemist juba väga tavaliseks muutunud poliitilise debatiga rohepöörde teemal, milles tuuakse välja hulk rohepöördega kaasnevaid probleeme, kuid pakutakse neile probleemidele väga vähe lahendusi.

Samas, iga debatt on oma formaadi nägu - kui ühetunnises paneelis esinevad kuus inimest, siis ei olegi kõnelejana paraku väga palju aega oma mõtetega süvitsi minna. Niisamuti, kui moderaatorid esitavad nii mõnegi laetud küsimuse, siis ei ole ka eriti üllatuslik, et poliitikud haaravad kinni võimalusest rääkida oma poliitkampaania loosungite tasemel.