Linnavolikogu lõpetas Tallinna Vene Lütseumi tegevuse (4)

Volikogu otsusega määrati sihtasutuse likvideerijaks sihtasutuse juhatuse liige Svetlana Jantšis ning otsustati maksta talle tasu 650 eurot kuus, kuid mitte kauem kui kuue kuu jooksul alates lõpetamise kande tegemisest mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris.

«See eesmärk, mis oli kirjas sihtasutuse asutamisel ja selle põhikirjas, on see, et toetada kooli õppekava elluviimist ja venekeelset haridust Tallinna linnas. Omal ajal võis see eesmärk õige olla, aga ajad on muutunud.» rääkis abilinnapea Aleksei Jašin (Eesti 200).

Ta lisas, et sihtasutuse juhatuselt ta ei saanud täpset ülevaadet sihtasutuse töö kohta ja õpilaste rahulolu kohta. «Mulle räägiti sadadest õpilastest ja konkreetsetest koolidest üle linna. Räägiti ka, et mõned koolid olid selles suhtes ettevaatlikud, sest asjale oli antud teatud poliitiline suund ja kõik ei soovinud sellega liituda,» ütles Jašin.

Volikogu otsusega määrati sihtasutuse likvideerijaks sihtasutuse juhatuse liige Svetlana Jantšis ning otsustati maksta talle tasu 650 eurot kuus, kuid mitte kauem kui kuue kuu jooksul alates lõpetamise kande tegemisest mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris.

«See eesmärk, mis oli kirjas sihtasutuse asutamisel ja selle põhikirjas, on see, et toetada kooli õppekava elluviimist ja venekeelset haridust Tallinna linnas. Omal ajal võis see eesmärk õige olla, aga ajad on muutunud.» rääkis abilinnapea Aleksei Jašin.

Ta lisas, et sihtasutuse juhatuselt ta ei saanud täpset ülevaadet sihtasutuse töö kohta ja õpilaste rahulolu kohta. «Mulle räägiti sadadest õpilastest ja konkreetsetest koolidest üle linna. Räägiti ka, et mõned koolid olid selles suhtes ettevaatlikud, sest asjale oli antud teatud poliitiline suund ja kõik ei soovinud sellega liituda,» ütles Jašin.

Siiani on sihtasutuse ülalpidamiseks kulunud 45 000-60 000 eurot aastas. Selle raha on koalitsioon lubanud suunata haridusvaldkonda ja seal seda efektiivsemalt kasutada.

Tänased Tallinna võimuerakonnad Eesti 200, Isamaa ja Reformierakond esitasid veel mullu sügisel opositsioonis olles volikogule eelnõu sihtasutuse sulgemiseks. Tookord meenutati, et 2012. aastal tõi toonane abilinnapea Mihhail Kõlvart (Kesk) sihtasutuse loomise ettekäändeks vajaduse kvaliteetse venekeelse hariduse järele. Eelnõu algatajad leidsid, et Tallinn ei pea pidama sihtasutust, mille eesmärk on edendada Eestis venekeelset haridust. Tookord oli eelnõu algatajate seas ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon.

Nüüd leidis EKRE fraktsiooni liige Ivan Makarov, et hästi töötanud sihtasutust pole mõtet likvideerida. «Las see töötab eestikeelsele õppele ülemineku suunas,» soovitas ta. Makarovi sõnul kardab ta, et praegune koalitsioon suudab küll igasuguseid asju lõhkuda ja hävitada, kuid üles ehitada kardetavasti mitte.

Keskerakondlane Urmas Mardi tegi arutelu lõpus ettepaneku suunata eelnõu teisele lugemisele. Manuela Pihlap (Kesk) lausus, et volikogus on siiani olnud heaks traditsiooniks see, et ettekandja on volikogus esinemiseks ette valmistunud, mida aga Jašin tema hinnangul pole teinud.

Kõlvart ütles, et sihtasutuse loomise eesmärk oli õpilasi toetada. «Igal aastal koguti ka tagasisidet õpilastelt ja tagasiside näitas, et seda sihtasutust on vaja. On olemas statistika, kuidas sihtasutus mõjutas seal osalenud koolide õpilaste õpitulemusi. Seda oleks võinud uurida,» lausus Kõlvart. «Mul on küsimus, kas lugupeetud abilinnapea ei soovi või ei suuda süveneda, või ta saab infot lihtsalt ajalehtedest,» lisas ta.

Volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimehe Kairet Remmak-Grassmanni sõnul toetab Keskerakond igati sihtasutuse nime muutmist aga ei saa kuidagi olla nõus selle likvideerimisega. «Eestikeelsele õppele üleminek võtab aega kuni aastani 2030 aga senikaua kuni me sellele üle läheme on lastel ja noortel vaja abi. Seda enam, et hetkel puudub selles küsimuses edasine plaan ning alternatiivi pole uus Tallinna linnavõim välja töötatud,» ütles Remmak-Grassmann ning lisas, et enne ei ole mõtet vanasse kaevu sülitada kuni uus valmis ei ole.

«Sihtasutuses sai keeleabi ja tuge kolm rühma lapsi ning lisaks anti seal keelelist abi loodusteadustega raskustes olevatele lastele. See abivajadus oli suur ja on endiselt suur. Lisaks on sihtasutuse rahastust võimalik paremini kontrollida, et see jõuaks kindlasti abivajavate laste ja noorteni. Kui sellega hakkab tegelema mõni amet, siis ei ole rahastus nii selge,» lisas ta.

«On väga oluline rõhutada, et see, mida see sihtasutus laste ja noorte heaks tegi ning kui oluline see oli, ei kajastu selle nimes. Täna kui oleme eestikeelsele õppele üle minemas on sihtasutuse pakutavat abi oluliselt rohkem vaja kui enne oli,» ütles Remmak-Grassmann ning lisas, et sihtasutusele eraldatud eelarve eest saab keeleõppel abiks olla ca 300 lapsele. «Nii lapsed kui lapsevanemad on harjunud saama sealt abi ja kui see nüüd likvideeritakse ning kunagi kauges tulevikus midagi sarnast ka asemele tehakse, siis ei pruugi lapsevanemad seda üle leida.»

Häältega 43 poolt, 33 vastu saatis volikogu sihtasutuse ajalukku.