Algav looduskaitsekuu keskendub tehtud kahju heastamisele

Looduse taastamise kümnendil pööratakse lisaks looduse kaitsele aktiivset tähelepanu neilegi teguritele, mis kahjustavad ökosüsteeme ja liike. Kliimaministeeriumi teatel keskendutakse looduskaitsekuul ka Eestis loodusele tekitatud kahju leevendamise võimaluste tutvustamisele – looduse taastamisele. Saastamine, ökosüsteemide keskkonnatingimuste muutmine, elupaikade killustamine, isoleerimine ning hävitamine – neil tegevustel on loodusele pikaajalised mõjud, mida leevendamata ei õnnestu ka suure osa liikide käekäiku parandada.

«Kliimamuutustega kohanemisel on heas seisus ökosüsteemid, elurikas loodus ja mitmekesine elukeskkond võtmetähtsusega,» ütles kliimaminister Kristen Michal. «Selle tagamiseks peab meie loodushoiu tööriistakast olema mitmekesine ja vajadustele vastav. Looduse kaitse aitab hoida olemasolevaid väärtusi, taastamine aga aitab tuua looduse tagasi sinna, kus ta käsi on meie tõttu hakanud käima kehvasti.»

Eestis on kogunenud rohkelt kogemusi ja teadmisi neist vajalikest tegevustest, mis aitavad ökosüsteemide ja liikide seisundit parandada. Pärandniitude taastamine ja hooldus on väljasuremisohu veerelt toonud tagasi niitudega seotud tohutu liigirikkuse, kahjustatud soode ja märgalade looduslikkuse taastamine hoiab maastikes vett ning pakub elupaikasid ja toitumisvõimalusi arvukatele liikidele. Jõgedel paisude eemaldamine ning looduslikkuse suurendamine on hädavajalik kalarikkuse taastumiseks. Olulisi samme on Eestis astutud ka konkreetsete liikide elupaikade taastamisel. Nii näiteks on juttselg-kärnkonn ehk kõre, euroopa naarits ja ebapärlikarp nende katusliikide hulgas, kelle väljasuremise pidurdamiseks astutud aktiivsed sammud on aidanud lisaks luua eluks sobivaid tingimusi ka kümnetele teistele vähemtuntud haruldustele.

Looduse taastamine tähendab ka ammendatud kaevandusalade ökoloogilist taastamist, linnade elurikkuse suurendamist, põllumajandusmaastike mitmekesistamist, pestitsiidide ja põllumajandusest lekkivate toitainete vähendamist ja mõju leevendamist – seega iga aktiivne või passiivne lähenemine, mis aitab Eesti keskkonna ning ökosüsteemide ja liikide seisundit parandada.

Inimese rikutud märgaladest on looduslik veerežiim taastatud kokku ligikaudu 20 000 hektaril erinevates sookooslustes, sealhulgas rohkem kui 2000 hektarit turbakaevandusest hüljatud jääksoodes. Eestis on kasutuses ligikaudu 42 000 hektarit pärandniite ja välja on kujunenud jätkusuutlik kasvav süsteem, mis annab tööd enam kui tuhandele maainimesele ja -ettevõttele.

«Esmaspäeval avame looduse hea käekäigu taastamisele pühendatud looduskaitsekuu pidulikult Tallinna botaanikaaias, kus tunnustame meie looduskaitsjaid, anname üle noorte looduskaitsemärgid, looduskaitsepreemia ning looduskaitse elutöö auhinna – Eerik Kumari looduskaitsepreemia,» teatas keskkonnaministeerium.

Traditsiooniliselt toimub looduskaitsekuul koostöös keskkonnaühenduste, matkaseltside, muuseumide, loodusturismi arendajate, botaanikaaedade, Tallinna loomaaia ja mitmete teiste partneritega ohtralt loodusega seotud ettevõtmisi ja üritusi, nagu linnulauluhommikud, matkad, korrastustalgud ja võistlused.

Looduskaitsekuusse mahub ka eeloleva laupäeva Muuseumiöö, millesse panustavad teiste seas loodusmuuseumid. Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia eestvedamisel toimub 5.–15. juunini järjekordne loodusfestival, mis kutsub üles märkama ja väärtustama loodust linnaruumis. Festivalil toimub ka üle-eestiline loodusvaatluste maraton, mis ärgitab uurima ja salvestama koduümbruse elurikkust.