Eesti sitkusest vaimustunud ameeriklased viisid koju häid sõnumeid

Ühiskondlikel alustel tegutsev fond on toetanud Eestis mitut algatust, panustades koos partneritega näiteks Tapa sõjaväelinnakus asuva korvpalli välisväljaku valmimisse. Viimati pandi paarikümne tuhande dollariga õlg alla Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingule ja toetati sama suure summaga Carolin Illenzeeri Fondi, keda Kaplan Public Service Foundation on aidanud varemgi.

Ameeriklaste delegatsiooni juht ja ühtlasi fondi asutaja David Kaplan lausus, et viis aastat tagasi avaldas talle ühte Eestis korraldatud julgeolekuteemalist konverentsi külastades muljet, kui ta kuulis, milliseid inimkaotusi on Eesti NATO liikmesriigina välisoperatsioonidel kandnud.

«See oli minu jaoks oluline pöördepunkt – otsustasin, et peame oma liitlasi toetama ja Eesti oli selles nimekirjas esimene,» rääkis Kaplan. Soovi külastada seejärel koos abikaasa Ingaga uuesti Eestit lõi 2020. aastal uppi koroonapandeemia. «Aga nüüd oleme taas siin. Käisime ühtlasi äsja NATOga liitunud Soomes. Oleme väga rahul sellega, mida mõlemas riigis nägime ja kogesime,» märkis Kaplan.

Tema sõnul erineb fond paljudest sarnastest ühendustest selle poolest, et neil puudub liikmemaks ja töö eest keegi tasu ei saa, vaid kogu tegevus põhineb vabatahtlikkusel. Annetuskampaaniates osalejatel avaneb võimalus reisida ja tutvuda ettevõtmistega, mida toetatakse, ning suhelda nende eestvedajatega. «Annetajatena on ameeriklased väga helded. Ilmselt on see osa meie DNAst, sest tunneme tõesti rõõmu, kui saame oma sõpru ja liitlasi toetada. Täpselt samamoodi, nagu hoolime oma sõduritest,» ütles Kaplan.

Äsja lõppenud visiidi üheks liigutavamaks hetkeks nimetas Kaplan kohtumist Carolin Illenzeeriga, kelle isa langes missioonil Iraagis 2004. aasta sügisel, kui tütar oli alles mõni nädal vana.

Kaplani Leedust pärit abikaasa tähendas, et sügavat muljet avaldasid kõik, kellega õnnestus suhelda – president Alar Karis, kaitseväe juhataja kindral Martin Herem, riigikogu liikmed. Samuti käik Tapale, kus kohtuti Scoutspataljoni ülema kolonelleitnant Ranno Raudsiku ning tema üksuse sõduritega. «Nad on julged ja vastupidavad, aga samuti kindlameelsed, sest kui küsisin nende valmisoleku kohta [oma riiki kaitsta], tuli kõhklemata vastus, et nad on valmis. See puudutas mind väga, et nad olid ausad ja otsekohesed,» tähendas ta.

Mõlemad kinnitasid, et USAsse naastes antakse edasi kõik positiivne, mida Eestis kogeti. Delegatsiooni saatis visiidil ja aitas omakorda siin nähtut ja kuuldut vahendada militaarteemadele spetsialiseerunud ajakirjanik, mitme miljoni lugejaga veebiväljaande Breaking Defense tegevtoimetaja Lee Ferran.

«Saime lugusid, mida Ameerika avalikkus, poliitikud, sõjalised juhid ja kõik teised loevad väga suure huviga,» kinnitas Kaplan. «Ühtlasi on see moodus, kuidas teie lugusid rääkides Eestit veel rohkem toetada. Kindlasti anname endast parima.»

Kaplani abikaasa Inga lisas, et nii nemad ise kui kõik teised visiidil osalenud aitavad edastada ameeriklastele mitmekülgsemat pilti Eestis toimuvast. «Ameerika Ühendriikide suurtest uudistekanalitest sellest ei kuule, sest sinna jõuavad vaid väga suured teemad, näiteks mis toimub USA kongressis, nagu see oli pikka aega Ukrainale [sõjalise] abi otsustamise küsimuses. Samas aitab heategevus, millega tegeleme Eestis, kujundada omakorda inimeste vaateid ning mõista tsiviil- ja militaarmaailma vahelist koostööd,» lausus ta.

Eestit väisanud delegatsioonile kohapealset programmi kokku panna aidanud ja neid saatnud Iti Aavik, kes on Carolin Illenzeeri Fondi tegevjuht, lausus, et Kaplani fondi vabatahtlik algatus, mis aitab lisaks konkreetsetele tegevustele Eestit USA-le lähendada, väärib seda rohkem tunnustust, et üks väikeriik ei pruugi alati tingimata silma jääda.

«Nende panust ei saa alahinnata. Pealegi oli tegemist intelligentsete, asjatundlike, nii ettevõtlus- kui ka militaarvaldkonnas mõjukate inimestega, mitte lihtsalt ühe grupi ameeriklastega, kes ütlevad iga asja peale wow,» rääkis Aavik. «Nende üks eesmärk ongi pöörata tähelepanu ja viia koju sõnum, et oleme liitlased ning me ei tohi unustada NATO piiri. Rahaline toetus pole ainuke, vaid üks nende toetuse väljendustest.»