Õiguskantsleri hinnangul on Eestis kaamerate kasutamisega mindud üle piiri (3)

Õiguskantsler tõi välja, et avalikus ruumis ja erakinnistutel kasutatakse sageli kaameraid ning biomeetriliste andmete kogumine ja töötlemine suureneb nii avalikus kui ka erasektoris. «Samal ajal on tekkinud nende andmete masstöötlemise, sealhulgas reaalajas isiku tuvastamise võimekus. Sellises olukorras tekib küsimus, kas avalikus ruumis isiku automaatne tuvastamine kaamerapildi kaudu ilma isiku nõusolekuta on õigusvastane või mitte ning kas seadus võimaldab seda piisavalt kindlalt järeldada,» kirjutas Madise. 

Õiguskantsler märkis, et kuna õigusliku aluseta jälitustegevus on karistatav, peab selline tegevus olema õigusnormidega selgelt keelatud. Tema hinnangul peaks selline keeld laienema nii avalikule sektorile kui ka erasektorile, arvestades erasektori üha suuremat kaasatust avaliku võimu teostamisse.

Analüüsimist väärib ka see, kas ja mis tingimustel peaks olema keelatud isiku tuvastamine kaamerapildi järgi reaalajas mitteautomatiseeritud viisil, see tähendab, kui kaamerapilti jälgib füüsiline isik. 

Õiguskantsler tõi välja, et avaliku sektori puhul võib kaaluda teatud erandite tegemist, näiteks terrorikuriteo toimepanija otsimine halduskohtu loal ja väga piiratud aja jooksul. Samas peab ka selliste erandite üle otsustama riigikogu. 

Ühtlasi tuleks õiguskantsleri arvates läbi mõelda, kas kaameraid peaks saama paigaldada ka looduskeskkonda, mida inimesed tajuvad privaatse kohana. «Arusaadavalt oleks võimalik kaamerate abil paremini korraldada looduskaitset – kaitsta loodust prügistamise ja muu kahjustamise eest –, ent kaamerapilti võib jääda ka õiguspärane, kuid väga privaatse iseloomuga tegevus.»