Omavalitsuste liit ei jätka haridusleppega enne vastuste saamist

Omavalitsustele on jätkuvalt selgusetu, millist lisaväärtust annab hariduslepe, mis on oma olemuselt sarnane 2015. aastal sõlmitud heade kavatsuste kokkuleppega, millele toona kirjutasid alla haridustöötajate liit, õpetajate liit, haridus- ja teadusministeerium ning koolijuhtide ühendus.

«Eesti Linnade ja Valdade Liidule jääb arusaamatuks, miks omavalitsused peaksid osalema jätkuvalt haridusleppe läbirääkimistel, kui hiljem tõdetakse, et sellel leppel puudub õiguslik alus ja seda ei pea täitma. Lepinguõiguses kehtib õiguse üldpõhimõte - pacta sunt servanda - lepingut tuleb austada, see tähendab poolte kokkulepe on pooltele täitmiseks kohustuslik. Olgu siis tegemist kasvõi heade kavatsuste kokkuleppega,» ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid.

Pika plaani arutelu kõrval on omavalitsuste vaatest riigil jätkuvalt lahendamata probleemid isegi selle aasta kohta. Omavalitsusteni ei ole täies mahus jõudnud õpetajate palgatõusuks vajalik raha, eestikeelsele õppele ülemineku rakendamiseks on viibinud õpetajate täiendavad palgavahendid, omavalitsustele soovitakse panna poole eelarveaasta pealt täiendavaid kohustusi lasteaiaõpetajate palga tõusuks. Enne uute võimalike kokkulepete sõlmimist on vajalik saada selgus, kas 2025. aasta riigieelarvesse leitakse katteallikas püsikuludele, mida tõi endaga kaasa õpetajate palgatõus sel aastal.

«Meil ei ole omavalitsuste katuseorganisatsioonina olnud võimalust oma liikmeid muudatuste aruteludesse sisuliselt kaasata, sest töörühmade materjalid on ministeeriumi poolt edastatud märkega «Palun materjali mitte levitada!». Kuidas me peaksime oma liikmete huvide eest seisma, kui me ei saa neile arvamuse avaldamiseks isegi materjale saata? Paratamatult jääb mulje, et haridusleppe egiidi all on mugav öelda, et kaasame kõiki osapooli ja ajakirjandus saab korra kuus pildile rahvast täis saali, aga sisulist kaasamist ju tegelikult pole toimunud,» ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei.

Ta toob järgmiseks näiteks, et ministeerium, kes on haridusleppe protsessi eest vedanud, on rakendanud praktikat, kus aruteluks ja arvamuse kujundamiseks vajalikud materjalid saadetakse töörühma liikmetele paar päeva enne kohtumist. Näiteks eelmised rahastamismudeli töörühma materjalid saadeti töörühma liikmetele neljapäeva õhtul. Esmaspäeval haridusleppe kolmandal kohtumisel osalejatele saadeti materjalid alles reede õhtul tööpäeva lõpus.

Eesti Linnade ja Valdade Liit palus ministeeriumil enne järgmist, maikuus toimuvat kohtumist vastata kirjalikult nii 19. märtsi teisel haridusleppe kohtumisel esitatud kirjale kui ka esmaspäevase kohtumise järel esitatud kirjale, milles on hulgaliselt esitatud küsimusi, millele oodatakse vastuseid.

«Ilma sisulisi vastuseid saamata võib juhtuda, et meil ei ole võimalik haridusleppe protsessiga maikuus edasi minna. Hariduspoliitikat saab kujundada koostöös kohalike omavalitsustega ning austades omavalitsuste haridusautonoomiat. Nelja kuuga ei ole võimalik sisuliselt läbi arutada ja piisavalt analüüsida Eesti haridussüsteemi kitsaskohti mida soovitakse haridusleppega lahendada – kuidas tagada õpetajate järelkasv, kuidas korraldada koolivõrgu reform ning kuidas tagada piisav tulubaas omavalitsustele, kes saaksid korraldada kvaliteetset haridust kohtadel,» lausus Trei. «Haridusvaldkond on väga keeruline ning siinkohal ei saa teha tormakaid otsuseid. Meile teeb muret probleemne riigi rahanduspoliitika ning omavalitsuste keeruline rahanduslik seis,» lisas Trei.