Valimisea langetamise debatis ütles sõna sekka ka õiguskantsler (5)

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras (Eesti 200) pöördus õiguskantsleri poole ja soovis teada, kas Euroopa Parlamendi valimistel on võimalik langetada valimisiga Eesti Vabariigi põhiseadust muutmata.

«Olen seisukohal, et põhiseadus ei takista valimisea langetamist Euroopa Parlamendi valimistel. Põhiseadus ega Eesti Euroopa Liitu kuulumise aluseks olev Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus ei reguleeri otsesõnu Eestist Euroopa Parlamenti liikmete valimist,» kirjutas Madise vastuseks.

Madise tõi välja, et valimisiga ei määratle ka Eestile siduvad Euroopa Liidu õigusaktid. «Euroopa Liidu toimimise leping kohustab liikmesriiki tagama, et tingimused oleksid oma riigi ja teiste ELi riikide kodanike puhul võrdsed (sama sätestab Euroopa Liidu põhiõiguste harta).»

Õiguskantsler lisas, et laiemalt seob riigikogu hääleõiguse kujundamisel ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartast tulenev nõue tagada valimiste üldisuse põhimõte.

«Põhiseadus sätestab, et hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud 18 aastat vanaks. See säte on mõeldud määratlema, kes on hääleõiguslik Eesti Vabariigi kõrgeima riigivõimu teostamisel. Nimelt sätestab põhiseadus, et kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu riigikogu valimisega ja rahvahääletusega,» edastas õiguskantsler.

Madise hinnangul saab saab riigikogu valimisseadusega reguleerida valimisiga Euroopa Parlamendi valimistel Eestist valitavate liikmete puhul – kuni Euroopa Liit ei ole hääleõiguslikku vanust kõigi liikmesriikide jaoks siduvalt paika pannud. «Mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis ongi Euroopa Parlamendi valimistel hääletamise õigus 16-aastastel,» lisas Madise.

«Ühest küljest vajab laps oma füüsilise ja vaimse ebaküpsuse tõttu erilist kaitset ja hoolt. Teisalt on laps iseseisev õigussubjekt, kellel on õigus osaleda tema kohta käivate otsuste tegemisel.»

Ta tõi välja, et riigikohtu hinnangul ei saa demokraatia põhimõttele vastavaks pidada vahetult enne valimisi valimisreeglistikus tehtud muudatusi, mis võivad oluliselt mõjutada valimistulemusi. «Kuna noorte seas on kahtlemata väga erineva maailmavaatega inimesi, ei pruugi siin olla tegemist sellise muudatusega. Oluline muudatus oleks see aga igatahes. Valimisreeglid tuleb paika panna võimalikult aegsasti, et seda oleks võimalik arvestada nii kandidaatidel oma kampaaniat kujundades kui ka valimiste korraldajal ettevalmistusi tehes,» lausus ta.

Madise tõi välja ka selle, et valimisea langetamisega Euroopa Parlamendi valimistel muutuvad ilmselt veelgi teravamaks mõned kampaania läbiviimise reeglitega seotud küsimused. Ta viitas oma 2017. aasta ettekandele riigikogus, kus tõi välja, et valimisea langetamine lisas päevakorda küsimusi valimiskampaania reeglitest koolides. Tookord nentis ta, et probleeme tekitab nii võimu kuritarvitamine õpilaste mõjutamiseks kui ka kooli kasutamine kampaania asukohana. 

«Tuleks põhjalikult analüüsida ja läbi arutada, kuidas erinevad vanusepiirid omavahel kokku kõlavad. ÜRO lapse õiguste konventsioon ja põhiseadus eeldavad, et leitakse mõistlik tasakaal lapse osalusõiguse ning tema kaitsmise vahel. Ühest küljest vajab laps oma füüsilise ja vaimse ebaküpsuse tõttu erilist kaitset ja hoolt. Teisalt on laps iseseisev õigussubjekt, kellel on õigus osaleda tema kohta käivate otsuste tegemisel. Lähtuda tuleks sellest, et laps areneb ja seega suureneb ka tema otsustus- ja vastutusvõime.» 

Madise soovitas aruteludesse kaasata noorte esindajad. «Sealjuures ei peaks see piirduma ainult erakondade noortekogudega, vaid kaasamine võib toimuda ka pöördudes noortevolikogude, õpilasesinduste liidu, lastekaitse liidu lapse õiguste saadikute või teiste üle-eestiliste noorteorganisatsioonide, nagu 4H, gaidid, skaudid, kodutütred ja noorkotkad, poole,» lausus õiguskantsler.