:format(webp)/nginx/o/2024/04/29/16035921t1ha2fa.jpg)
Kui Urmas Paetil paluda kõrvutada kaht ametiaega europarlamendis, siis esimese asjana toob ta välja avardunud võimalused tänu väliskomisjoni (AFET) aseesimehe positsioonile.
«Midagi ei ole teha, parliament on selline hierarhiline asutus, kus ka sellised seesmised positsioonid mängivad rolli,» nendib ta. Oluliste raportite koostamiselt on kaks ametiaega tema hinnangul olnud üsna samaväärsed – neid on saanud teha mõlemal korral.
Suure pitseri lõi kogu europarlamendi tööle tema hinnangul aga koroonaviirus. «Tegelikult ikkagi parlamendi mõte on ju see, et inimesed käivad koos ja suhtlevad,» ütleb Paet kriisi kohta, mis tema hinnangul muutis õhkkonda, tööd ja kultuuri märgatavalt.
Paet kasutab lausa sõna «kultuurikatkestus». Muuhulgas tähendas see tema tunnetust mööda, et võrreldes 2014-2019 aasta koosseisuga oli nüüd lõpetavas parlamendis vähem idealismi ja rohkem populismi.
«Me näeme seda siin ju ka praktikas. Paljud imestavad, et meil in seesama Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, kelle justkui südameasi oli rohepööre. Ja nüüd on ta lühikese ajaga teinud pea 180-kraadise pöörde ja asunud tühistama neidsamu asju, mille eest ta võitles,» toob Paet välja.
«Populistlikku käitumist, eriti just nüüd enne valimisi, on palju rohkem märgata,» kurvastab Paet.
/nginx/o/2024/04/29/16035923t1h355e.jpg)
Ta toob näiteks Ukraina põllumajandustoodete ümber käivad kired. Paet oli variraportööriks ELi ja Ukraina kaubandussuhete teemal, muuhulgas puudutas see ka sõjas riigi põllumajandustoodete impordi küsimusi. Tema ise esindas seisukohta, et Ukrainat tuleb igati toetada – sealhulgas ka sellega, et lubada neil müüa oma põllumajandustooteid, mille osakaal Euroopa turul pole tegelikult suur,
Osad poliitilised grupid aga rääkisid vastu, et nad ei saa oma valijatele lähenevate valimiste eel pettumust valmistada.
«Kuni selle ajani, kui ma selle teema tõstatasin, ei räägitud, et tegelikult on Euroopa turul kõvasti Venemaalt pärit põllumajandustooteid, teravilja, madala hinnaga, mille venelased on kokku varastanud suures osas Ukrainast,» arvustab ta.
«Nüüd lõpuks, eks ole, komisjon siis pani mingid tollitariifid nendele Vene teatud toodetele, sealhulgas teravilale. Enne seda üldse ei olnud. Oli ainult suur kisa, kuidas Ukraina pärast Euroopa põllumehed kannatavad. Lihtsam on lihtsalt vale, eksju?» pahandab Paet.
Jutte võimalikust parempöördest järgmises Euroopa Parlamendis kommenteerib ta kuivalt tõdemusega, et selle loeks ta juhtunuks vaid siis, kui praeguse tsentri – Euroopa Rahvapartei (EPP), S&D, Uuenev Euroopa ja rohelised – asendaks mingi muu koalitsioon.
«Kui piisab edasi senisest klassikalisest koalitsioonist, siis ma ei näe pööret paremale, isegi, kui sealt saadakse võib-olla mõned saadikukohad rohkem,» arvab Paet. Mööndes sinna juurde, et mingeid asju – nagu eelmainitud rohepööre – europarlamendi koosseisu muutumine siiski kindlasti pidurdama hakkab. Seda kiputakse pidurdama juba praegu.
Töö europarlamendis
/nginx/o/2024/04/29/16035924t1hb6fd.jpg)
Oluliseks järgmise europarlamendi suundade mõjutakas peab Paet ka seda, kes saavad olema konkreetsed parteid ja inimesed suurte fraktsioonide sees. Ta toob näiteks omaenese Uueneva Euroopa, kus praegu annavad tugevalt tooni Emmanuel Macroni erakonnakaaslased Prantsusmaalt.
«Kui seal tuleb mingi kukkumine, siis see avaldab kõige suuremat mõju,» usub Paet. «Prantslased ise peavad väga oluliseks, et nad saaksid eurovalimistel korraliku tulemuse. Aga ma ei tunne piisavalt hästi Prantsusmaa siseelu, et oskaksin hinnata, kad neil veel õnnestub mingit sprinti teha või ei.»
Prantslaste soovil sai varem ALDE nime all tegutsenud liberaalide fraktsioon endale selles koosseisus ka teise nime – Uuenev Euroopa. Paet ei usu, et seda hakataks tagasi muutma, kui macronlaste praegune juhtpositsioon grupis kaob.
« Seni see Renew Europe’i nimi on tundunud väga kohmakas. Aga, noh, nüüd on ikkagi viis aastat juba käibel olnud. Eks ole. Minu meelest ei ole väga tark hakata jälle mingit, mis nimemängu mängima,» arvab Paet.
/nginx/o/2024/04/29/16035922t1h51b6.jpg)
Kui Paedalt pärida, kuidas saaks tavakodanik hinnata, kui head või halba tööd mõni konkreetne eurosaadik teeb. «Seda on väga raske öelda. Sama hästi võib ju küsida ka seda, kuidas sa otsustad Eesti Riigikogu liikmeid vaadates, kes on hea mees ja kes ei ole,» tunnistab ta.
«Eks mingi tunnetus tekkib, aga ei saa öelda näiteks, et see, kes võtab kõige rohkem sõna, on ka kõige tõhusam, võib-olla on see hoopis pöördvõrdeline,» pakub Paet ja tunnistab, et igasugune saadikute efektiivsuse mõõtmine on omajagu pseudoteadus.
Lõppsõna peavad tema sõnul ütlema siiski valijad. «Neil peab olema usaldus ja veendumus, et sa ajad õiget asja või mitte. Kuidas see veendumus tekkib? See võin olla erinevatel inimestel väga erinev,» sõnab ta.
Kui Paedilt uurida, kas mõnd europarlamendi kolleegi vaadates ei tekki tal küsimust, et kes küll võis olla see valija, kes talle oma hääle andis, möönab Paet: «No on küll selliseid, kes ei saa mitte millestki aru ja keda võib-olla ka ei huvita miski. On saadikuid, kellelt ma pole näinud mitte kunagi ühtki arukat sõnavõttu ega muudatusettepanekut.»
Oma kahe ametiaja jooksul on Paet olnud tunnistajaks nii imelikele või suisa rumalatele sõnavõttudele kui ka sellele, et mõne teise maa deputaat laseb komisjoni istungi ajal suisa silma looja.
«Nad tulevad sellistest riikidest, kus on suletud valimisnimekirjad, mis tähendab, et inimest on saanud valida ainult erakond,» selgitab Paet. «On selle erakonna otsustada, millistel motiividel nad oma pingerea seavad.»
«Eestil on sisuliselt otsevalimine ehk meil sõltub palju sellest, kui palju üks või teine saadik saab rahvalt toetust, mis sunnib pingutama ja mitte ainult kampaania ajal,» usub ta. «Sellest tuleb ka teatud kvaliteedi vahe võrreldes nendega, kes on saanud sisse kusagilt suure erakonna suletud nimekirjast.»
Leidub ka deputaate, kelle jutt jookseb oma valijatega suheldes ladusalt, aga Euroopa asja nad väga ei aja. «Sellised, kes lihtsalt ainult esinevad ja kodupublikule, kellel tegelikult parlamendi töösse ka sisulist panust ei ole, aga kõik nende sõnavõtud on mingil teemal üliemotsionaalsed. Kõrgendatud hääle ja mille kõigega,» kirjeldab ta. «On selge, et see on mõeldud ainult mingisugusele kohalikule valija segmendile seal kuskil kodumaal, kelleni jõutakse Facebooki vahendusel.»
«705 on piisavalt suur arv, et siia sisse mahub väga erineva motiiviga ja motivatsiooniga inimesi,» võtab Paet kokku.
KOLLEEGI ARVAMUS:
Ta on väga eestlane: ta ei räägi valju häälega, talle ei meeldi suured žestid, ta on väga pühendunud oma prioriteetidele ja tal on hämmastav huumorimeel, mis paneb asjad sujuma, loetleb europarlamendi julgeoleku ja kaitse allkomisjoni juht Nathalie Loizeau ühe jutiga kolleeg Urmas Paeti vooruseid.
/nginx/o/2024/04/29/16036965t1h0c95.jpg)
«Ma tunnen teda viis aastat, ajast, kui ma tulin 2019. aasta valimiste järel europarlamenti,» meenutab sarnaselt Paetile liberaale ühendavasse Uueneva Euroopa fraktsiooni kuuluv prantslanna. «Et me mõlemad endised ministrid ning spetsialiseerume mõlemad välis- ja kaitseasjadele, saime kohe jutule ja alustasime koostööd, pühendunult ja, pean ütlema, et ka suures sõpruses.»
Koos on käidud mitmetel suurtel tööreisidel – näiteks mitu korda Ukrainas ja USAs, samuti Moldovas.
«Ta on väga keskendunud igal tööminutil ja siis väga sõbralik ja lõõgastunud ülejäänud ajal. Ta on väga normaalne inimene, mitte poliitik, kes arvaks, et ta on teistest inimestest erinev,» jätkub Loizeau’l veelgi kiidusõnu.
«Ta pole nii jutukas kui ladinlased. Aga samas on ta väga efektiivne selles, kuidas ta töötab ja räägib, inimesed kuulavad teda. Nad teavad, et kui ta millestki hoolib, võtab ta seda väga tõsiselt. See on oluline, sest see teeb tema usaldusväärseks.
Ja siis on tal hämmastav huumorimeel, mis mõnikord on must huumor. See on üsna ootamatu, kui sa kohtad kedagi, kes väga palju ei räägi, kes on väga tõsine, siis sa ei eelda, et järgmisel minutil võib ta olla väga humoorikas.
Ta teeb väga palju nalja iseenda üle. See näitab, et inimesel on tõesti hea huumorimeel, kui ta suudab enda üle nalja teha.»
Kui Prantsusmaa presidendiga samasse fraktsiooni kuuluvalt saadikult uurida, mis teemade poolest Paet talle silma on jäänud, nimetab Loizeau esimese asjana Arktika kui uue konfliktipiirkonna eest hoiatamist. «Ta on loomuliklt olnud väga pühendunud ka Ukraina ja Vene-ohu teemale,» lisab ta.
«Ainus asi on see, et Urmas vajab väga tihti toitu,» lisab Loizeau naeruga hääles. «See on püsiv nali, et isegi eikusagil peame me peatuma ja leidma koha, kust osta midagi süüa saaks.»
Prantslanna kinnitab, et europarlamendi Brüsseli ja Strasbourgi majades sellega siiski probleemi ei ole: Paet teab, et Loizeau töötoas leidub alati maiustusi: «Ma olen talle öelnud, et kui see on talle elujäämiseks vajalik, on ta alati teretulnud mu kabinetti.»
:format(webp)/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)