Parempoolsed tahavad Kallase ja Võrklaeva väljavahetamist (11)

Parempoolsete just Lavly Perling sõnas pressiteate vahendusel, et rahandusminister Mart Võrklaeva plaani järgi peab Eesti tulema toime varem plaanitust mitmesaja miljoni võrra suurema eelarvepuudujäägiga: 3 protsenti sügisel pakutud 1,9 protsendi asemel.

«Selle ebakõla kavatseb Kallase-Võrklaeva duo lahendada laenu võttes – hinnanguliselt on ainuüksi selle augu lappimiseks vaja kohe 400 miljonit eurot, kokku plaanitakse 2025. aastal laenata ligi kaks miljardit eurot.»

Perlingu sõnul ei ole Parempoolsed Eesti rahandusega rahul. «Selle asemel, et võtta laenu ja hakata alles sügisel – pärast valimisi – vaatama, kas ja kuidas järgmise aasta eelarves kulusid kärpida, tuleks kohe praegu, veel aprilli jooksul võtta vastu negatiivne lisaeelarve, hoida riigi kõigis valdkondades kokku 10 protsenti kuludest.»

«Jooksvate kulude sisuliselt kiirlaenudega lappimine ei saa olla Eestile kohane strateegia, sest see teeb kokkuvõttes vaesemaks iga eestlase eraldi ja kogu Eesti,» lisas ta.

Kallas ja Võrklaev ei suuda Perlingu sõnul olukorda enam kontrollida ning neil pole tema hinnangul ka uusi, sisulisi ideid rahanduskollapsi vältimiseks. «Ka Eesti Panga president Madis Müller on hoiatanud kuhjuvate intressimaksete eest – 2028. aastal võivad need ulatuda poole miljardi euroni aastas. See on umbes 700 eurot aastas iga töötava inimese kohta, suurusjärgus on see umbes sama palju, kui läheb raha kogu kõrghariduse töös hoidmisele.»

Perling nentis, et pole näha, et praegu võimul olev valitsuskoalitsioon suudaks riigimehelikkust üles näidata ja keskvõimu kulusid koomale tõmmata. Ka ei luba tema sõnul poliitiline matemaatika loota, et võimule tuleb mõni uus, rahanduslikult vastutusvõimelisem valitsus.

«Seega lasub kogu vastutus toimuva osas praegu Reformierakonna kõigi liikmete õlul: kutsuge Kaja Kallas ja Mart Võrklaev tagasi, remontige valitsust,» kutsus Perling üles. «Sellega on väga kiire, negatiivse lisaeelarvega tuleb tegelema hakata kohe, isegi mitte järgmisel nädalal, vaid täna.»

Kümne protsendi suurune kokkuhoid kõigist valdkondadest, kõigi ministeeriumite haldusaladest on Parempoolsete analüüsi kohaselt teostatav viisil, et avalike teenuste kvaliteet sellest ei kannata. «Ainsana tuleb kokkuhoidu vältida julgeolekuvaldkonnas. Ühe meetmena tuleb edasi lükata maksuküüru kaotamine, mis annaks kohe kokkuhoidu umbes 550 miljonit eurot,» leiab erakond.