Enam ei saa omada ametlikku elukohata üheaegselt nii Soomes kui Eestis (2)

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas sõnas, et kokkulepet on vaja, et rahvastikuregistrite andmed vastaksid tegelikkusele ning inimestel oleks õigus toetustele ja hüvedele, mis on seotud konkreetse riigi elukohaga. «Suuremal osal inimestel, keda leping puudutab, on elukoht registreeritud vaid ühes riigis, aga on ka neid, kellel on elukoht registreeritud nii Soomes kui ka Eestis ja see ei ole õige,» selgitas Pungas.

Praegu toimub Soomega rahvastikuregistri andmete vahetamine 2005. aastal sõlmitud lepingu alusel, kuid toona kokkulepitud andmekoosseis on palju väiksem. Näiteks on praegu kõrvale jäetud määratlemata kodakondsusega isikud ning välismaalased, samuti ei vahetata perekonnasündmustega seotud andmeid.

Kokkuleppe järgi hakkavad rahvastikuregistri asutused teineteisele üle andma peamiselt inimeste põhilisi isikuandmeid. Eesti ja Soome kodanike andmekoosseis andmevahetusel saab olema laiem kui teistest riikidest pärit Eesti ja Soome vahel rändajate korral.

Kuigi leping jõustub maikuust, käivitub kogu andmevahetus uue lepingu järgi järk-järgult ja see sõltub tehniliste lahenduste valmimisest.

Esialgu puudutab teabevahetus kahe riigi vahelist rännet ja välisriigis elavate kodanike surmaandmeid. «Esimeses etapis saadab Eesti meile teavet Eestisse kolinud ja siin elavate Soome kodanike kohta. Siiski on võimalus ja kavatsus hiljem laiendada andmevahetust ka muudele andmetele. Näiteks saame tulevikus automaatselt edastada nime- või perekonnaseisu muutusi ning sünniandmeid ühest riigist teise,» rääkis Soome digi- ja rahvastikuandmete ameti peadirektori asetäitja Timo Salovaara.

Inimene, kes on kokkuleppe jõustumise ajal registreeritud mõlema riigi elukohta, jääb kokkuleppe järgi registreerituks üksnes ühe riigi elukohta – sellesse, mida ta ise peab perekonnasidemete, elatise teenimise või muude samalaadsete asjaolude pärast oma elukohaks. Selle teadasaamiseks võetakse inimesega ühendust. Kui inimesel on elukoht registreeritud nii Eestis kui ka Soomes samal ajal ja inimene ei vali ühte registreeritud elukohta enne andmevahetuse algust, tehakse see otsus tema eest. Selle, millisesse elukohta isik registreerituks jääb, määrab kindlaks selle riigi rahvastikuregistri asutus, kus isiku elukohta viimati muudeti. Kõnealune rahvastikuregistri asutus teavitab oma otsusest teise riigi rahvastikuregistri asutust.

Enel Pungas lisas, et lepingust võidavad kõik – alates inimestest, kelle jaoks muutub oma andmete esitamine Soomest Eestisse või Eestist Soome lihtsamaks, sest inimesel endal ei tule enam nii palju paberitega tegeleda, kuni omavalitsuste ja riigini välja. «Siiski palume inimestel endil oma rahvastikuregistri andmed üle vaadata ja vajadusel ajakohastada kohe, mitte jääda ootama lepinguga käivituvat andmevahetust.»

Eesti poolelt tagab tehnoloogilise valmiduse andmevahetuseks üle X-tee siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT).

Eesti rahvastikuregistri andmetel elas 1. jaanuari 2024 seisuga Eestis 7305 Soome kodanikku ja Eesti kodanikke elas Soomes 54 864.