Kohus tühistas hanejahikeelu

Põllupidajatele oli antud keskkonnaameti korraldusega õigus pidada 2024. aasta kevadperioodil koos mitteletaalse heidutusega haneliste letaalset heidutusjahti. Halduskohus peatas 1. aprillil keskkonnaameti korralduse täitmise ajutiselt kuni 30. aprillini, et ära kuulata ka teiste menetlusosaliste seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Tegemist oli kiireloomulise taotlusega, mille kohta tuli kohtul võtta kiiresti esialgne seisukoht, et ära hoida tagasipöördumatuid tagajärgi.

Peale esialgse õiguskaitse määramist küsis kohus menetlusosalistelt seisukohad, mille esitasid nii keskkonnaamet, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja mitmed kaasatud põllumehed, kelle põlde hanejahi peatamine puudutas.

Kohus tõi peale vastustega tutvumist välja, et seda, kas ka tegelikult väike-laukhani korralduse esemesse kuuluvatele põllumassiividele jõuab, on võimatu prognoosida. Samas ei saa kohus juhindudes ettevaatusprintsiibist, mille järgi tuleb keskkonnariski kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada, esialgse õiguskaitse vajadust välistada.

Ühtlasi leidis kohus, et kaebuse eduväljavaateid saab pidada pigem heaks, kuivõrd võrreldes varasema 2021. a korraldusega ei ole keskkonnaamet uutele teaduslikele allikatele tuginenud ega tõendanud, et letaalne heidutusviis on efektiivsem lahendus kui mitteletaalsed meetodid. Kohus selgitas, et keskkonnaameti kohustus on tõendada, tuginedes üldtunnustatud teaduslikele andmetele, et tegemist on tõhusa meetodiga hanede hirmutamiseks põllumassiividelt ning märkimisväärse kahju viljasaagile ärahoidmiseks.

Samas tuli kohtul hinnata, kas kaebaja kaitstavate huvidega konkureerivad avalikud huvid kaaluvad üles esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise. Keskkonnaamet, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja kaasatud põllumehed on sellise ülekaaluka avaliku huvina välja toonud toidujulgeoleku.

Kohus märkis, et linnudirektiivi artikkel kahes arvestatakse ühelt poolt lindude tõhusa kaitse vajadust ning teiselt poolt rahva tervise ja ohutuse, majanduse, ökoloogia, teaduse, põllumajanduse ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Kohtu hinnangul on kahtlemata avalikuks huviks toidujulgeolek, mille tagamiseks on põllumajandussektoril oluline roll. Ohtu toidujulgeolekule on täheldatud eelkõige hinnatõusus.

Kohus märkis, et olukorras, kus põllumeestele enam ei hüvitata hanede tekitatud kahju, on ilmne, et see võib tuua kaasa kulutuste märkimisväärse tõusu, mis omakorda kajastub hinnatõusus. Seejuures on keskkonnaamet usutavalt põhistanud, et tõenäosus, et ohustatud liikide isend võib hukkuda heidutusjahi käigus, on väga väike.

Kokkuvõtvalt esineb halduskohtu hinnangul ülekaalukas avalik huvi tagada toidujulgeolek. Kohus nõustub keskkonnaameti ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja kaasatud põllumeeste seisukohaga, et kõnealusel juhul kaaluvad nii toidujulgeolek kui ka põllumeeste huvid üles ohu, et jahi pidamise käigus võidakse tahtmatult surmata kaitsealuse liigi väike-laukhani või rabahane isend. Kohtu käsutuses oleva info pinnalt ei saa lugeda väljatöötatud teavitamissüsteemi ilmselgelt ebatõhusaks või näiliseks.

Seega tühistas halduskohus varasema esialgse õiguskaitse ning jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Hanede heidutusjaht ei ole praeguse seisuga enam peatatud.

Määrust võib vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus 15 päeva jooksul.