/nginx/o/2024/04/19/16015670t1hb518.jpg)
Kaitseminister Hanno Pevkur saatis kooskõlastusringile määruse, millega Nursipalu harjutusvälja lähielanikud saavad sel suvel taotleda toetust häiringute mõjude leevendamiseks. Ühekordne toetus on mõeldud akende ja uste paigaldamiseks või müravallide ja -seinte ostmiseks.
«Valitsus otsustas mäletatavasti harjutusväljade arendamisega seotud kompensatsioonimeetmete paketi, millega kohalike omavalitsuste iga-aastased toetused suurenesid 1,35 miljoni euroni ning neli Nursipaluga seotud omavalitsust said kokku 10 miljoni euro suuruse investeeringutoetuse. Mul on väga hea meel, et koostöös kohalike omavalitsuste ja Võrumaa Arenduskeskusega saab teoks ka paketi kolmas meede, mis aitab Nursipalu kandi inimestel oma kodud heli- ja vibratsioonikindlamaks muuta,» ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
«Riik peab oma sõna ning oleme kohalikele elanikele koostöö ja riigikaitsesse panustamise eest väga tänulikud,» lisas kaitseminister.
Määrus sündis koostöös kohalike omavalitsustega. «See on väga hea näide kohalikega koostööst, kus riik ja kohalik omavalitsus jõudsid kaasamise abil soovitud ja osapooli arvestava tulemuseni,» rääkis riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru.
Vajadust meetme järele tunnistasid ka kohalikud omavalitsused. «Selline konkreetselt eluruumide parandamiseks mõeldud toetusmeede on igati tervitatav ja annab võimaluse meie inimeste elamistingimuste parandamiseks. Läbi hea kaasamistava näitas riik, kuidas erinevad osapooled saavad üheskoos riigikaitsesse panustada,» ütles Antsla vallavanem Avo Kirsbaum.
Meetme kogusumma on 500 000 eurot ja seda saavad taotleda esmalt lähimõjualasse jäävad ning enim abivajavad inimesed. Kui eelisjärjekorra taotlustest jääb vahendeid üle, siis vaadatakse üle teise järjekorra taotlused ja seejärel ka kolmanda järjekorra taotlused
Eelisjärjekorras on inimesed, kes on toetuse taotlemise hetkel vanadus-, toitjakaotus- või rahvapensioni või töövõime- või toimetulekutoetuse saajad ning kelle eluruumid asuvad harjutusvälja piirist kuni 2 kilomeetri kaugusel. Sel juhul on toetuse osakaal 100 protsenti.
«Toetusega tahame aidata eelkõige neid, kes elavad toimetuleku piiril ning kellel tõenäoliselt puuduvad võimalused oma kodu parandamiseks,» rääkis Kalmaru.
Teises järjekorras on kõik ülejäänud inimesed, kelle eluruumid asuvad harjutusvälja piirist kuni 2 kilomeetri kaugusel. Sel juhul on toetuse osakaal 90 protsenti ja omaosalus 10 protsenti.
Kolmandas järjekorras on inimesed, kelle eluruumid asuvad harjutusvälja piirist 2–4 kilomeetri kaugusel. Sel juhul on toetuse osakaal 70 protsenti ja omaosalus 30 protsenti.
Kõigi kolme grupi puhul eelistatakse neid eluruume, mis asuvad harjutusvälja piirile lähemal.
Toetuse taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoht peab olema 1. jaanuari 2024. aasta seisuga eluruumis, millele toetust taotletakse. Maksimaalne toetussumma on 8000 eurot taotleja kohta. Korteriühistutele on müravalli või -seina puhul toetussummaks kuni 7000 eurot ja fassaaditööde puhul kuni 14 000 eurot. Korteriühistutele kehtib toetuse osakaal 70 protsenti ja omaosalus 30 protsenti.
Taotlusi hakkab pärast määruse vastuvõtmist menetlema SA Võrumaa Arenduskeskus, kes annab muuhulgas teada ka taotlemise täpsest ajaraamist.