ARUANNE ⟩ Erivajadustega inimesed on abi otsides üksi jäetud

Riigikontrolör Janar Holm rõhutas, et abi vajav inimene ei pea olema sotsiaalhoolekandesüsteemi eriteadlane. «Kui inimene ei tea, milline abi on olemas, kust ja kuidas on võimalik seda saada, jääb ta sellest abist tõenäoliselt ilma.»

Ülevaates toodi välja, et abi saamise korraldus jaguneb tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja töövõimesüsteemide vahel. Lisaks pakutakse sarnaste nimedega teenuseid kolmest eri süsteemist erinevatel tingimustel ja osalt kattuvale sihtrühmale, mis riigikontrolli teatel tähendab, et ka abiandjatel ei ole ühtset ülevaadet inimese tegelikest vajadustest ja talle juba pakutud abist.

«Sotsiaalministeeriumil tasuks sotsiaalhoolekanne ümber korraldada nii, et mitte erivajadusega abivajaja ei pea otsima oma teed süsteemi eri lülide vahel, vaid väljaõppega spetsialist, kel on ka ligipääs asjakohasele infole, suunab ta vajalikku kohta,» ütles Holm pressiteate vahendusel.

Riigikontroll leidis, et abi leidmise teekonda aitaks lühendada see, kui kaks sarnast ja paralleelset süsteemi – töövõime hindamine ja puude tuvastamine – liidetakse ühtseks tegutsemisvõime hindamiseks.

Probleemne on nende hinnangul ka see, et abi ja toetuste saamiseks peab inimene laskma oma olukorda korduvalt hinnata, kuid pakutav abi ei muutu neile korduvatele hindamistele vaatamata tema vajadustele vastavamaks. Hinnatakse pigem seda, kas inimese olukord vastab toetuse või teenuse saamise tingimustele.

«Tuleks välistada olukord, et inimene peab esitama omavalitsusele andmeid, mille ta on riigile juba esitanud. Oma olukorra korduv kirjeldamine ja mitmete taotluste esitamine ei ole inimese väärikas kohtlemine.»

Eraldi tähelepanu alla tuleks riigikontrolli sõnul võtta inimeste abini jõudmise teekond, sest see on osa riigi toest. Ülevaate tegemise käigus selgus seegi, et ehkki sotsiaalministeerium kavandab parasjagu sotsiaalhoolekandes mitmeid väiksemaid muudatusi, pole ette võetud reforme, mis aitaks süsteemi olulisemalt ümber korraldada.