/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
Justiitsminister Madis Timpson (RE) ja justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Laidi Surva tutvustasid neljapäeval prokuratuuri suhtes läbi viidud teenistusliku järelevalve tulemusi, mis seaduserikkumisi ei tuvastanud.
FOTOD JA VIDEO ⟩ Teenistuslik järelevalve prokuratuuri tegevuses seaduserikkumist ei tuvastanud
Praeguseks tagasi astunud eelmine justiitsminister Kalle Laanet (RE) algatas märtsis teenistusliku järelevalve prokuratuuri tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontrollimiseks.
Vastasseis justiitsminister Laaneti ja riigi peaprokurör Andres Parmase vahel teravnes märtsis, kui mõlemad vaidlesid avalikkuse ja ajakirjanduse vahendusel justiitsministri ja peaprokuröri pädevuse teemal.
Aruanne toob näiteks välja, et edaspidi peaks justiitsminister seadma selgemad suunised aruandluseks ja seda sagedamini kui kord aastas, et tagada regulaarne ülevaade prokuratuuri arengutest ning töö tulemustest. Aruanne tõi välja, et prokuratuuri tehtud sammud andmeanalüüsi ja kvaliteedijuhtimise tugevdamisel on tervitatavad. On väga oluline, et prokuratuuri juhtimine põhineks andmetel selleks, et teha otsuseid, mis töötab ja mis mitte. Andmeanalüüsi põhjal tuleb tööpraktikat vajadusel muuta.
Järelevalvekomisjoni liige, kriminaalpoliitika asekantsler Laidi Surva ütles, et prokuratuuris on viimastel aastatel tehtud ühiskonna ootustele vastamiseks muutusi ja arendusi nagu näiteks uue ringkonna loomine majandus- ja korruptsioonikuritegudele keskendumiseks. «Asutuse juhtimiseks on olemas protsessid, kuid mingites olukordades ei tööta need piisavalt hästi. Seetõttu pakub ministeerium välja lahendusi, et olukorda parandada,» ütles Surva.
Justiitsministeerium rõhutas aruandes, et riigi peaprokuröri seatud prioriteedid kriminaalasjade menetlemisele tuleb regulaarselt üle vaadata.
«Oluline on see, et ühiskond tunneks ennast turvaliselt. Õigusriigis peab tegelema ka nende juhtumitega, mille prioriteetsus on küll madalam, kuid kus asjaolud on selged ja toimepanija teada. Samal ajal peab olema julgust lõpetada ära need menetlused, millel selgelt pole perspektiivi. Otsuseid tuleb menetlusosalistele ja avalikkusele arusaadavalt selgitada,» ütles Laidi Surva.
Aruanne tõi esile, et prokuratuuris on järjest rohkem hakatud kasutama meeskonnatööd: mahukamaid ja keerukamaid kriminaalasju määratakse menetlema mitu prokuröri ja eriti keeruliste juhtumite puhul aitab prokuröre ka konsultant. See tõstab töö kvaliteeti, aitab leevendada töökoormust ja hoiab kriminaalasja menetluse käimas ka siis, kui üks prokurör näiteks haigestuma peaks. Meeskonnatöö väärtust on juba näha olnud ning majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri loomine aitab seda head praktikat laiemalt kasutusele võtta. Samuti väärib ära märkimist tähelepanu pööramine läbipõlemise ennetamisele.
«Menetluste kiiruse ning kvaliteedi tõstmisele aitab kaasa ka prokuratuuri kui organisatsiooni vastutuse suurenemine võrreldes prokuröri individuaalse vastutusega, mille osas meeskonnatöö on hea näide,» rõhutas justiitsminister Madis Timpson.
Samuti tegi ministeerium ettepanekuid riigi peaprokuröri ning prokuröride ametisse nimetamise protseduuride läbipaistvamaks muutmiseks ning prokuratuuri avaliku kommunikatsiooni osas.
Teenistusliku järelevalve komisjoni kuulusid justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Laidi Surva, karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Andreas Kangur, vanglate asekantsler Rait Kuuse ja õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus.
Riigi peaprokuröri Andres Parmase kommentaar
Justiitsministeeriumi teenistuslik järelevalve on tervitatav, sest see annab prokuratuuri töökorraldusele läbi kõrvaltvaataja pilgu väärtusliku sissevaate.
Prokuratuuri tugevusena tõstis ministeerium esile meeskonnatöö, mille vajalikkust ja kasulikkust oleme pikalt rõhutanud. Seetõttu oleme viimastel aastatel liikunud üha enam selles suunas, et keerukamates kriminaalmenetlustes ei jääks prokurörid üksi, vaid neil oleks kõrval veel mõni prokurör, vajadusel ka konsultant.
See oli ka üks põhjustest, miks oli tarvilik luua eraldi majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuur ja ka nendele kuritegudele spetsialiseerunud süüdistusosakond Riigiprokuratuuri. Lisaks võimaldab see muudatus koondada kogu riigi majandus- ja korruptsioonikuritegude kompetentsi ühtseks, mis aitab kaasa nende menetluste tõhususele.
Samuti tõi ministeerium positiivsena välja prokuratuuri sammud andmeanalüüsi ja kvaliteedijuhtimise tugevdamisel. Juhtimine peab põhinema andmetel ja kui andmeanalüüsi põhjal on näha võimalusi töökorralduse muutmiseks, tuleb seda teha. Selleks oleme osalenud aktiivselt kriminaalmenetlusega seotud infosüsteemide arendustes ja sõnastanud ministeeriumile ootusi, milliste andmete kogumise võimekust on tõhusaks juhtimiseks veel tarvilik arendada. Samuti kaardistame igapäevaselt inimeste tööaega ja teeme seda kõike selleks, et juhtimisotsused muutuksid üha andmepõhisemaks.
Ka meie hinnangul on oluline, et ministeerium ja prokuratuur töötaksid tihedamalt koos ja oleksid teineteisele kriminaalpoliitika eesmärkide täitmisel strateegilised partnerid. See peab tähendama vastastikku koostööd. Mitmel teemal, millele järelevalve käigus tähelepanu juhiti, on prokuratuur varem ministeeriumiga suhelnud – oleme teinud ettepanekuid muuta prokuröride konkurssidega seotult prokuratuuriseadust, kriminaalmenetluse seadustikku ning arendada tööks vajalikke andme- ja IT-lahendusi. Nende protsesside edu ei sõltu üksnes prokuratuurist.
Ministeerium juhtis tähelepanu kriminaalasjade prioriseerimise juhisele, millega oleme koostöös PPA juhtkonnaga andnud prokuröridele ja politseile suunise keskenduda esmalt suurema mõjuga kuritegude uurimisele. Kuna politseil ei ole ressursinappuse tõttu võimekust uurida edukalt lõpuni kõiki kuritegusid, siis on juhise eesmärk tagada, et paljude lihtsasti lahendatavate masskuritegude taustal ei jääks tähelepanuta need teod, mis kogukondade turvatunnet enim riivavad.
Kui riik ei jõua kõikide kuritegudega piisavalt kiiresti tegeleda, tuleb seda inimestele ausalt selgitada ja seada ka ühtsed prioriteedid, millised teod vajavad üle Eesti esmajärjekorras uurimist. Ministeerium soovitas perspektiivitud menetlused eos lõpetada ja selle võimaluse loomist kriminaalmenetluse seadustikku peame ka meie oluliseks ning oleme seda ministeeriumile väljendanud.
Kuriteod, millele teravik tuleb suunata, lähtuvad niinimetatud Laulasmaa prioriteetidest. Prokuratuuri eestvõttel muudeti 2023. aastal lähenemist nende prioriteetide sõnastamisele, keskendudes seniste paljude valdkondade asemel konkreetseid muudatusi vajavatele valdkondadele, mistõttu koostasime koostöös PPA-ga esmakordselt konkreetse tegevuskava nende eesmärkide saavutamiseks.
Oleme prokuratuuri juhtimisel rõhunud sellele, et otsused tugineksid parimale teadmisele, kvaliteetsetele andmetele ja meie inimestelt saadud tagasisidele. Nii on meil plaanis lähiajal aastavestlustest ja rahulolu-uuringust ning tööajakaardistamisest saadud tagasiside põhjal luua tegevuskava organisatsiooni arendamiseks.
Võtame arvesse justiitsministeeriumi teenistusliku järelevalve käigus tehtud ettepanekud. Kui näeme ettepanekute valguses võimalust enda tööd paremini korraldada, siis kindlasti seda teeme. Küll aga on prokuratuur vaid üks asutus kriminaalmenetluse ahelas ja ainuüksi meie töökorraldusest ei sõltu kogu kriminaalmenetluse sujuva kulgemise tagamine.