Elu ikka üllatab! Pühapäeval polnud mu 9. klassis käival pojal veel aimugi, et ta peab lendama Kosovosse, et Eesti koondise ridades pall üle võrgu põrutada.
Veelgi enam! Esmaspäeva õhtuni elasin teadmisega, et põhikooli eesti keele e-proovieksamile lähen justkui vaatlejana, et näha tehnilist köögipoolt – kas eksamite infosüsteem veab alt või jääb püsti. Saan aga hoopiski võimaluse lapse asemel – mitte eest, a-se-mel – teha eesti keele proovieksami, mille tulemust ei arvestata. Ettepanek on imetabane – see annab mulle võimaluse rännata sisuliselt kolmekümne aasta tagusesse aega.
/nginx/o/2016/02/26/5098707t1h3f66.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/04/10/15993444t1hc6ab.jpg)