Valitsus ei tea, kuidas saada hakkama järgmise aasta riigieelarvega (23)

Valitsus pidas reedel riigieelarve strateegia arutelu, paraku lahkuti kokkusaamiselt ilma kokkulepeteta. Siseminister Läänemets ütles, et rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos valitsusele negatiivset sõnumit ei toonud, sest kui võrrelda seda Eesti Panga eelmise aasta lõpu prognoosiga, on olukord palju parem.

«Negatiivsed stsenaariumid ei ole täitunud. See tähendab, et majandus pöördub veel sellel aastal tõusule ja järgmisel aastal on oodata juba kolmeprotsendilist majanduskasvu. Kõigele vaatamata see aga riigieelarve probleemi lahendada ei aita. Majandusel läheb paremini, aga ega riigieelarve sellest väga palju parane.»

Läänemets rääkis, et selleks, et miinust mitte suuremaks lasta, on vaja kehtestada uusi makse ja kärpida. «Arvan, et kumbagi eraldi teha on valus. Kui ikkagi kärpida sinna miljardi kanti, siis tähendab see lõpuks seda, et kogu ühiskond peab loobuma teatud teenustest.» 

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) kinnitas, et reedel otsuseid veel tõepoolest ei tehtud. «Me arutasime, millised variandid meil on ja kuidas me saaksime sellest olukorrast välja tulla. Rahandusministeerium teeb nüüd edasi analüüse nende meie potentsiaalsete variantide peale.»

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas lausus, et olukord on selline, et ilmselt tuleb hakata kõvasti kärpima.

Kallas lausus, et olukord on selline, et ilmselt tuleb hakata kõvasti kärpima. Rääkides maksutõusudest, meenutas ta, et automaks on juba otsustatud ja nüüd on vaja see veel tänavuse aasta sees vastu võtta, kehtima hakkab see 2025. aastal. «See on ju plaanis, seda pole maha võetud. Samuti magustatud jookide maks, mida me ilmselt 2025. aastal veel jõustada ei jõua.»

Mis puudutab riigikaitsemaksu, siis siin Kallase sõnul veel arutelud käivad ja vaagitakse erinevaid versioone. 

Rahandusminister Mart Võrklaev (RE) on varem öelnud, et kuna majandusolukord on kehv, siis järgmisel aastal uusi makse lisaks juba kavandatud maksudele ja maksutõusudele kavas ei ole. Pärast reedest riigi eelarvestrateegia arutelu kinnitas ta Eesti Rahvusringhäälingule, et järgmisel aastal ei tule ka riigikaitsemaksu. Pigem näeb Võrklaev lahendust kärpimises, uued kärped peaksid puudutama sihtasutusi.

Läänemets tõi välja, et riigieelarve miinuse vähendamisega tuleks siiski kiirustada, sest kui peaks tekkima mingi järjekordne kriis, võib see miinus kahekordistuda.  

«Kui keegi arvab, et riigis on võimalik pooled koolid kinni panna või jätamegi igasse maakonda ühe patrullpolitsei, siis need ei ole ju tõsiselt võetavad ettepanekud. Kui see miinus on liiga pikka aega üle lubatud piiri, siis mõjutab see ühel hetkel ka meie riigireitingut, mis tähendab, et laenud lähevad kallimaks. Sellel on aga juba mõju ka meie ettevõtlusele.»