Europarlamenti pürgiv Ilmar Raag soovib Brüsselis tegeleda migratsioonikriisiga (3)

«Siin kohtuvad kaks vastandlikku vajadust. Euroopal on sisserändajaid vaja, näiteks Eesti tehnoloogiasektor vajab aastas umbes 2500 kõrgelt haritud välistalenti. Teisalt ei saa jätkuda olukord, kus eelmisel aastal saabus meie piiridele rohkem kui tuhat irregulaarset migranti päevas. Te ütlete, et rangust ja avatust ei ole võimalik ühildada. Mina ütlen, et meil ei ole teist teed,» selgitas Raag.

Erakond peab oluliseks, et Euroopa välispiirid oleksid turvatud ja tugevad. Euroopa peab julgelt tõkestama migrante üle Vahemere smuugeldavate kurjategijate tegevust, olema valmis selleks tööd tegema ka väljaspool Euroopat.

«Eesti peab Euroopa piiririigina olema valmis tõrjuma ida suunast tulevat ränderünnet. Samuti peame suutma oma – vajadusel ka radikaalset – tegevust Euroopa partneritele selgitada. Muuseas, Ukraina kiirem võit oma piirides, oleks ka rände seisukohalt parim lahendus. Kehtestagem see Euroopale parim lahendus Ukrainas ilma viivituseta,» märkis Raag.

Eelmisel aastal kasvas surve Euroopa piiridele märkimisväärselt. Euroopa piiri- ja rannikuvalve ameti Frontex andmetel saabus piiridele 380 000 irregulaarset migranti, see on 17 protsenti rohkem kui 2022. aastal, ühtlasi suurim hulk alates 2016. aastast. Ärevaks teeb aga olukorra Aafrika demograafiline prognoos, mis osutab lähitulevikus oluliselt kasvavale rändesurvele.

Eestil on seni nappinud Euroopa Liidu asjades nii arusaamist kui ka julgust oma huvisid kaitsmiseks, tõdes Raag.

«Nii on meil kombeks kehtestada kõik Euroopa Liidu õigusaktid maksimaalsel võimalikul viisil, kohalikke omapärasid ja Eesti huvisid arvestamata,» selgitas ta. See ei ole aga ainuvõimalik tee: nn vana Euroopa seab alati oma kodanike ja ettevõtjate huvid esikohale, võttes regulatsioonid üle minimaalselt vajalikul, mitte maksimaalselt võimalikul määral.

«Ma olen kindlasti eurooplane, aga arvan, et nagu iga süsteem, nii vajab ka Euroopa Liit pidevat remonti,» ütles Raag.

«Ilmariga rääkisime esimest korda poliitikast Ukrainas,» märkis Parempoolsete juht Lavly Perling. «Rohkem polegi vaja öelda. Tema on see, kes tuli poliitikasse vastu seisma vastutustundetusele, ta jagab täiega meie kohustust seista vaba, jőuka ja eestimeelse ühiskonna eest.»

Oma kavatsusest Parempoolsete nimekirjas Euroopa Parlamenti kandideerida on teatanud ka kliimateadlane Annela Anger-Kraavi ning julgeolekuekspert Rainer Saks. 

Eestis toimuvad Euroopa Parlamendi valimised 9. juunil. Hääletamisõigus on kõigil Eesti kodanikel ja Eestis elavatel ELi kodanikel alates 18. eluaastast. Kooskõlas valimiskorralduse reeglitega on võimalik hääletada ka elektrooniliselt või välismaal.