Terviseminister: vaja on keskkonda, kus on võimalik teha tervislikke valikuid

Sikkut rääkis, et kuigi eestlased elavad pikemalt ja tervemalt kui kunagi varem, on riik siiski kaugel Lääne-Euroopa ja Põhjamaade tervisenäitajatest. Ta osutas, et seatud sihtide poole liikumist mõõdetakse strateegiadokumendis kolme tervist puudutava mõõdikuga, mis on tervena elatud aastad, õnnetussurmad ja ülemäärane kehakaal.

Sikkuti sõnul õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arv 20 aasta jooksul vähenes, ent alates 2019. aastast oleme eesmärgist eemaldunud ja iga aastaga lähme 2035. aastaks seatud sihist kaugemale. Minister märkis, et iga aastaga kasvab alko- ja narkosurmade arv ning eakate kodus kukkumised on 2019. aastast kahekordistunud. «Nii et elukeskkonda puudutavate teemade puhul meil on selgelt ruumi edasi minna,» sõnas Sikkut.

Minister tõi välja ka ülekaalulisuse kasvu. «Kui siht strateegias «Eesti 2035» on jõuda selleni, et vähem kui pooled Eesti täiskasvanud elanikud on ülemäärase kehakaaluga, siis 2022. aastal oleme jõudnud kasvavas joones tulemuseni, kus 53 protsenti täiskasvanud elanikest on ülekaalulised,» lausus ta. «20 aasta jooksul on ülemäärase kehakaaluga koolilaste arv kolmekordistunud ning iga kolmas üliõpilane on ülemäärase kehakaaluga.»

Sikkut osutas, et vaja on keskkonda, kus on võimalik teha tervislikke valikuid. «Näiteks, et on kergliiklustee kodust tööle, pakutakse sooja koolilõunat, lukust on lahti koolistaadionid – haridus- ja teadusministri tehtud ettepanek omavalitsustele – ja huvitegevus on taskukohane,» sõnas minister. Ta tõi näiteks, et tegeletakse sellega, et koolitoit sisaldaks vähem süsivesikuid. Sikkut lisas, et vaja on saavutada ka see, et inimesed teeks ise tervislikumaid valikuid.

Minister rõhutas laste tervist kui prioriteeti ning tõi välja mitu meedet, milles võiks kokku leppida, näiteks tervislik koolitoit, koolipäeva algus kell 9, vahetundide õues veetmise võimaldamine, aga ka magustatud jookide maksu kehtestamine ja nutiseadmete kasutamise piiramine koolis väljaspool õppetööd.

Sikkut rääkis ennetustegevusest ja valdkondadevahelisest koostööst, vähendamaks õnnetusi ja riskikäitumist, sealhulgas alkoholi tarbimise piiramisest. Samuti keskendus ta tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisele. Minister rääkis ka vaimse tervise abi olulisusest ning märkis, et liikumine mõjub hästi nii ülekaalulisuse kui ka vaimse tervise murede korral.

Minister käsitles veel tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkust ja väljakutseid, sealhulgas tervisekassa eelarvepuudujääki ja vajadust suurema rahastuse järele, et tagada kvaliteetne arstiabi ja lühemad ravijärjekorrad. Samuti osutas ta soolisele, piirkondlikule ja hariduslikule lõhele tervise vallas ja viitas, et strateegia Eesti 2035 eesmärk on neid lõhesid vähendada.

Minister toonitas, et Eesti tervishoiusüsteemi parandamine nõuab pikaajalist visiooni, investeeringuid ennetusse ja teenuste kättesaadavusse. Peale selle rõhutas ta ühiskondliku kokkuleppe tähtsust, et toetada tervislikke eluviise ja tervishoidu parandada.