:format(webp)/nginx/o/2024/03/18/15953637t1h8b3c.jpg)
Kaitsepolitseiamet selgitas, miks tuli justiitsminister Kalle Laaneti (RE) korteri üürileping ilmsiks alles nüüd, kuigi ta on nii kaitse- kui justiitsministrina samas korteris elanud juba kolm aastat. Põhjus, miks kapo julgeolekukontrollid ei ole korterilepingut tuvastanud, seisneb selles, et viimasel viiel aastal neid tehtud ei ole.
Kuna Laanet üürib korterit ministeeriumi rahade eest oma kasupojalt, algatati tema suhtes väärteomenetlus. Laanet astus skandaali tulemusel ministritoolilt tagasi.
«Kalle Laanetil on ametikohajärgne juurdepääsuõigus riigisaladusele nii riigikogu kui ka vabariigi valitsuse liikmena,» ütles kapo pressiesindaja Marta Tuul Postimehele. Ametikohajärgne juurdepääsuõigus riigisaladusele tekib isikul ametisse nimetamise hetkest.
«2019. aastal esitas Laaneti suhtes julgeolekukontrolli tegemiseks taotluse (riigikogu liikme staatuse seaduse § 19 lg 7 alusel) riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon. Riigikogu liikme staatuse seaduse § 19 lg 4 alusel julgeolekukontroll tehakse iga riigikogu liikme suhtes, kes on määratud riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmeks. Selle komisjoni liige oli 2019. aastal Laanet,» meenutas Tuul. Juurdepääsuloa andmisest keeldumise aluseid 2019. aasta julgeolekukontrollis ei tuvastatud.
Kehtiv õigus ei näe ette võimalust ministrite ja riigikogu liikmete suhtes järjepideva julgeolekukontrolli tegemiseks ja peale 2019. aastat ei ole kaitsepolitseiamet Laaneti suhtes julgeolekukontrolli teinud.
«Mis puudutab Vabariigi Valitsuse liikme eluasemekulude hüvitamist, siis korra järgi peab valitsuse liige ise kinnitama, et üürileping ei ole sõlmitud korruptsioonivastases seaduses nimetatud seotud isikuga,» lisas Tuul.
Korruptsioonivastase seaduse järgi ei tohi ametiisik avalikke vahendeid temaga seotud isikutele suunata. Kui summa jääb alla 40 000 euro, siis on see väärtegu, mis on PPA uurimisalluvuses.
:format(webp)/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)