Justiitsminister Kalle Laanet astub tagasi (10)

«Et tagada õigusselgus ja valitsuse töörahu, otsustasin täna, et ei jätka justiitsministrina,» ütles Laanet oma laupäeval tehtud avalduses. «Teine tagasiastumise põhjus on see, et avalikkuses on isikliku rünnaku alla sattunud minu lähedased, kes ei ole seda kuidagi ära teeninud.»

Laanet täidab oma tööülesandeid justiitsministrina seni, kuni vabariigi president on peaministri ettepanekul uue justiitsministri ametisse nimetanud.

Peaminister Kallas nimetas minister Laaneti tagasiastumist praeguses olukorras õigeks sammuks, sest ainult nii saab tagada töörahu. Ta lisas, et tänab Laanetit senise töö eest justiitsministrina ja alustab nüüd uue ministrikandidaadi otsimist.

Laanet üüris riigiraha eest kasupojalt korterit

Eesti Ekspress kirjutas laupäeval, et nii varem kaitseministrina kui ka nüüd justiitsministrina on Laanet lasknud kinni maksta oma Tallinna korteri üüriarveid enam kui 12 000 euro ulatuses, kusjuures korteri omanikuks on tema kasupoeg.

Seaduse järgi on valitsuse liikmel õigus taotleda oma eluasemekulude hüvitamist, esitades selleks avalduse ministeeriumile või riigikantseleile. Hüvitamist ei saa taotleda iga minister, vaid ainult see, kes rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmete järgi elab väljaspool tema juhitud ministeeriumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksust ja sellega piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi.

Määrusega on pandud ministeeriumile ja riigikantseleile kohustus kontrollida eluasemekulude hüvitamist taotlenud valitsuse liikmete aadressiandmeid rahvastikuregistris.

Minister peab taotlust esitades kinnitama, et üürileping ei ole sõlmitud korruptsioonivastases seaduses nimetatud seotud isikuga, kelleks on näiteks ametiisiku abikaasa, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa vanem ning ametiisiku vanema sugulane, sealhulgas ametiisiku laps ja lapselaps.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Aivar Sepp on öelnud, et nad kontrollivad ajakirjanduses esitatud väiteid, ning kui need saavad kinnituse, on alust Laaneti suhtes väärteomenetluse alustamiseks.

Prokuratuuri tegevust uuritakse

Juba varem algasid arusaamatused Laaneti ja riigi peaprokuröri Andres Parmase vahel. Prokuröride väitel on justiitsminister süsteemselt sekkunud mitme, sh ekspolitseijuhtide Elmar Vaheri ja Eerik Heldnaga seotud kriminaalasja menetlusse. Lõppenud nädalal algatas Laanet prokuratuuris teenistusliku järelevalve, mida muu hulgas seostati riigikogu liikmete arupärimistega, kus kritiseeriti prokuratuuri tööd. «Et selles selgust saada, olen esmaspäeval allkirjastanud käskkirja, et teha teenistuslik järelevalve aasta jooksul: mis on toimunud sündmused, kuidas see kõik on toimunud, et kontrollida prokuratuuri tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust,» ütles ametist lahkuv justiitsminister, kelle sõnul on järelevalve algatamise õiguslik alus valitsuse seadus, prokuratuuriseadus ja prokuratuuri põhimäärus.

«Prokuratuuri sõltumatus ei ole absoluutne. Prokuratuuri sõltumatus täitevvõimust on sõltumatu tõesti. Konkreetsete kriminaalmenetluste läbiviimine. Ja seda kontrollib kohus,» rääkis Laanet. «Minu kohustus ministrina on tagada, et prokuratuur töötab seadusi järgides, otstarbekalt ja tulemuslikult. Võimalike mõjutuste või seaduserikkumiste teemal pidanuks peaprokuröd pöörduma ajakirjanduse asemel justiitsministeeriumisse või kaitsepolitseisse.»

Parmase sõnul ütles Laanet talle juba paar kuud tagasi, et ta peab ametist lahkuma, kuna on kaotanud poliitilise usalduskrediidi.

Parmase sõnul ütles Laanet talle juba paar kuud tagasi, et ta peab ametist lahkuma, kuna on kaotanud poliitilise usalduskrediidi. Peaprokurör lisas, et nii toona kui ka nüüd teenistusliku järelevalve alustamisel jäid Laaneti põhjendused ähmaseks ja üldsõnaliseks.

Peaprokurör on talletanud vestlusi ministriga

Kuku «Hommikuraadios» tunnistas Parmas, et on talletanud vestlusi Laanetiga. «Ma olen talletanud meie omavahelisi vestlusi, aga ma ei täpsusta, millisel moel,» lausus ta. «Ühel hetkel sain aru, mis mängu minuga mängitakse, ja pidasin oluliseks, et mul oleks võimalikult täpselt seda edasi anda, mida minister on mulle öelnud. Muidu tulevadki need etteheited, et ma ei ole midagi sarnast väitnud või kust ma seda võtan. Kui meil on olnud telefonivestlus, siis sugugi alati ei ole ma telefoni taga olnud üksinda.»

Riigikogu õiguskomisjoni juht Eduard Odinets (SDE) ütles, et ei pea Parmase käitumist korrektseks, ükskõik kas lindistused toimusid nelja silma all või mingil muul koel.

«Olukord ei ole meeldiv, see heidab varju kogu õigussüsteemile ning tekitab ühiskonnas ilmselt päris palju küsimusi,» lausus Odinets.

Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Katrin Haug on öelnud, et hea tava on salvestamisest ja selle põhjustest kohalviibijaid või vestluses osalejaid ette teavitada.

Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Katrin Haug on öelnud, et hea tava on salvestamisest ja selle põhjustest kohalviibijaid või vestluses osalejaid ette teavitada.

«Prokuratuur peab ka näima sõltumatu»

Peaminister Kallas ütles riigikogu infotunnis, et prokuratuuri tegevus kuulub justiitsministeeriumi pädevusse, samuti toonitas ta, et Eesti on õigusriik. «Tõsi on see, et prokuratuuri sõltumatus peab olema tagatud, ja mitte ainult ei pea see olema sõltumatu, vaid see peab ka näima sõltumatu, mis tähendab seda, et igasugusest poliitilisest sekkumisest prokuratuuri tegevusse tuleb kindlasti hoiduda,» lausus Kallas.

Ka Vikerraadio saates «Suudios on peaminister» nentis Kallas, et on igati normaalne, et justiitsminister oma haldusala tegevuse vastu huvi tunneb. Vikerraadio saates viidati Eesti Ekspressis kirjutatule, et kuue kõrge prokuröri hinnangul on justiitsminister Laanet süsteemselt sekkunud eri kriminaalasjade menetlusse. Küsimusele, kas Kallas on Laanetilt selgitust küsinud, vastas peaminister jaatavalt, ning lisas, et prokuratuuri tegevuse suhtes on olnud ka avalikkuses palju kriitikat.

Kallase sõnul ei leia ta, et Laaneti esitatud küsimused oleks prokuratuuri sõltumatuse kuidagi kahtluse alla pannud. Küll aga tõi peaminister välja, et justiitsminister peaks andma selgeid vastuseid selle kohta, mida konkreetselt on peaprokurör oma töös valesti teinud.