Eesti mereala seisund näitab esimesi paranemise märke

Võrreldes kuus aastat tagasi tehtud hindamisega on tegu selge pöördega paremuse poole, kuigi tervikuna on eutrofeerumine endiselt Eesti mereala peamiseks probleemiks ning heas seisundis on vaid Kassari-Õunaku veekogum.

«Muutused erekeskkonnas võtavad pikka aega, kuid pilt on juba lootustandvam,» ütles kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand.

«Kuigi mere kinnikasvamine on jätkuvalt tõsine probleem, kinnitab värske seisundihinnang, et liigume õiges suunas ja aastate jooksul mere kaitseks astutud sammud hakkavad pikkamööda vilja kandma. Tähtis on süsteemset tegevust jätkata ja mitte ainult Eestis, vaid kõikide Läänemere-äärsete riikide tihedas koostöös,» lisas ta.

Iga kuue aasta tagant hindavad teadlased ja eksperdid Eesti mereala seisundit, et jälgida, kas see on jõudnud hea seisundi saavutamisele lähemale. Värske analüüs, mille käigus hinnati 2016-2021 andmete põhjal kokku 275 mere seisundit või inimmõju kirjeldavat indikaatorit, näitab, et probleeme on siiski jätkuvalt küllaga – eutrofeerumise kõrval tekitavad muret ülemäärane kalade püügisurve ja mõnede saasteainete kõrged sisaldused, samuti võõrliikide levik ja mereprügi.

Kui Liivi lahe räimel ja talvitavatel veelindudel läheb hästi, siis paljude pesitsevate veelindude seisund pole kiita. Ebasoodsas seisundis on nii kahlajad kui pinna-, põhja- ja taimtoidulised linnud.

Kalastikku ohustavad püügisurve kõrval järjest arvukamaks muutuvad hülged ja kalatoidulised linnud. Töönduslikult püütavatest kaladest on ainukese erandina heas seisundis Liivi lahe räim, samas kui kilu, lõhi, ahvena, koha, lesta, tursa, avamere räime ja angerja asurkondade seisund on halb.

Kui Läänemerre tervikuna jõudis inimeste kaasabil aastatel 2016-2021 13 uut võõrliiki, siis Eesti merealale seadsid ennast samal ajal sisse ida-lontmudil ja tigu Murchisonella sp.

Sotsiaalmajanduslik analüüs näitas, et mere puhkeväärtus on võrreldes kuue aasta taguse seisuga teinud kerge nihke ehk kolm protsenti paremuse poole. Paranemine ei ole siiski piisav ja nii jääb analüüsi kohaselt mereala halva seisundi tõttu saamata 29 miljonit eurot aastas.

Eesti mereala seisundit hindasid Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi, Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi, Eesti keskkonnauuringute keskuse, Eesti ornitoloogiaühingu, MTÜ Pro Mare, keskkonnaagentuuri ja kliimaministeeriumi eksperdid. Sotsiaalmajandusliku analüüsi viis läbi Consultare OÜ.

Eesti mereala seisundihinnagute eelnõud on avalikul väljapanekul kuni 19. aprillini ning leitavad kliimaministeeriumi kodulehelt. Hindamistulemusi tutvustav seminar toimub 25. märtsil.