Väliskomisjonide juhid: Venemaa presidendivalimisi varjutab kriitikute mahasurumine

Väliskomisjonide juhtide sõnul on ligi kümme aastat möödunud sellest, kui Venemaa hõivas ebaseaduslikult Krimmi ja Sevastopoli ning juba teist aastat kestab Venemaa täiemõõduline ja vihane rünnak Ukraina vastu.

«Keset käimasolevat sõda, mis on rängalt mõjunud elule Ukrainas ning toonud kaasa tohutult inimkannatusi ja hävingut, korraldab Venemaa ilmselge provokatsioonina niinimetatud valimised, mis peaksid kokku langema Krimmi ebaseadusliku annekteerimise 10. aastapäevaga. Venemaa kavatseb laiendada neid valimisi Ukraina aladele, mille ta on okupeerinud ja ebaseaduslikult annekteerinud, üritades sellega justkui seadustada Ukraina territooriumi ajutist okupeerimist,» ütlesid nad.

Nende sõnul on Venemaa alates täiemõõdulisest sissetungist Ukrainasse 2022. aastal tuntavalt tugevdanud poliitiliste erimeelsuste mahasurumist ning lämmatanud ajakirjandusvabadust ja kodanikuvabadusi, olles summutanud seejuures mis tahes opositsiooni, sealhulgas kriminaliseerides sõjavastaste arvamuste avaldamise. Võimalikel sõjavastastel kandidaatidel ei lasta 2024. aasta märtsis toimuvatel Venemaa presidendivalimistel osaleda, märkisid komisjonide esimehed.

«Venemaal pole enam ruumi kodanikuühiskonnale või poliitilisele opositsioonile. Venemaa valitsust, eelkõige Putini juhtimisel, ei ole vastutusele võetud inimõiguste kohutavate rikkumiste ja poliitiliste repressioonide eest, sealhulgas juhtiva opositsioonitegelase Aleksei Navalnõi mõrva eest, mis seavad kahtluse alla Putini võimu legitiimsuse nii riigis kui ka rahvusvahelistel foorumitel. Vaatamata nendele häbiväärsetele kuritegudele jätkab enamik Venemaa kodanikke Putini režiimi ja Ukraina vastu peetava ebaseadusliku agressioonisõja toetamist,» nentisid nad.

Väliskomisjonide juhtide sõnul ei ole eelseisvad presidendivalimised Venemaal vabad ega õiglased ning neid varjutab opositsiooni ja iseseisva ajakirjanduse üleüldine mahasurumine. Samuti on nende sõnul probleemiks, et ei eksisteeri mingeid seaduslikke alternatiive ja puudub rahvusvaheline järelevalve, mis võtab tulemustelt igasuguse demokraatliku kehtivuse.

Komisjonide esimehed rõhutasid, et valimiste korraldamine Ukraina ajutiselt okupeeritud ning ebaseaduslikult annekteeritud piirkondades rikub rängalt rahvusvahelist õigust ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtteid ning Ukraina võõrandamatut iseseisvust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.

«Tunnistame ühemõtteliselt, et valimised, mille Venemaa korraldab okupeeritud Ukraina aladel, ei ole õiguspärased. Venemaa selline tegevus Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumil on täies ulatuses ebaseaduslik ja rahvusvaheline üldsus ei tunnusta seda,» ütlesid nad.

«Jääme solidaarseks Ukrainaga, kinnitades riigi täielikku iseseisvust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust selle tunnustatud rahvusvahelistes piirides, mis hõlmab Krimmi, Hersoni, Zaporižžjat, Donetskit ja Luhanskit,» ütlesid nad avalduses, kus mõistavad hukka Venemaa imperialistliku tegevuse ja jätkuva agressiooni Ukraina vastu.

Samuti kinnitasid nad, et Euroopa Liit, tema liikmesriigid ja liitlased kogu maailmas peavad jätkama Ukraina üleüldist toetamist, mis hõlmab poliitilist, majanduslikku, rahalist ja sõjalist abi, samuti abi kodanikuühiskonnale ja riigi ülesehitamisel. «See toetus kujutab endast elulise tähtsusega vastumeedet Kremli rõhuva ja agressiivse režiimi vastu.»

Avaldusega on ühinenud Ameerika Ühendriikide, Belgia, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Iisraeli, Islandi, Itaalia, Leedu, Luksemburgi, Läti, Kanada, Moldova, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Taani, Tšehhi, Ukraina, Ühendkuningriigi parlamendi väliskomisjonide juhid. Eestist kirjutas avaldusele alla riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Ühisavalduse täistekst on leitav siit.