Lanno Narva haiglast: küll me jõuame sinna, et eesti keel kõlab soravamalt (6)

Lanno sõnul on esimesed kaheksa tööpäeva uues ametis möödunud peaasjalikult haigla keskkonnaga kohanedes. «Narva haigla on jälle uus kogemus minu 20-aastase juhtimiskogemuse juures. Lühidalt öeldes on organisatsioon heal järjel, tõhus ja indu täis.»

Muu hulgas lisas ta, et tema silmis on Narva haigla renoveerimine ainuõige samm, kuna tegemist on olulise organisatsiooniga kogu linna ja ümberkaudsete asulate jaoks. «Esimese juurdeehitusega plaanime parandada aktiivravi võimalusi ning sinna kõrvale teha korraliku koolitus- ja tervisekeskuse koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga.» 

Lanno lausus, et plaan on haiglas arendada neuroloogia, silmahaiguste ja vähiravi võimalusi. «Narva elanikkond on vanemapoolne, mistõttu on vähihaigused need, mis inimestes arenevad ja edasi kasvavad. See tähelepanu on vajalik.»

Uus juht tunnistas, et Narva haigla töötajad on valdavalt mitte-eestlased. «Nad saavad eesti keelest suhteliselt hästi aru. Igal hommikul on meil valve üleandmine eesti keeles ja kindlasti on arstide hulgas perfektse eesti keelega inimesi. Kindlasti on nende hulgas ka inimesi, kes alles pursivad ja otsivad võimalust, kuidas keelt harjutada,» ütles Lanno. «Küll me jõuame sinna, et eesti keel kõlab soravamalt.»

Muu hulgas peatuti intervjuus ka Ago Kõrgvee teemal, kes Narva haigla kohalt tagandati. «Nõukogu protokoll on loomulikult kõigile juhtidele esimene dokument, mis ette antakse. Seal oli umbes kümmekond episoodi, mis olid seatud finantstehingute ebatäpsustega.»

Üllar Lanno kinnitati uueks Narva haigla juhiks tänavu 29. veebruaril.