Vene allikad: Venemaa kuulutas tagaotsitavaks siseminister Lauri Läänemetsa (6)

Varem on Venemaa sarnasel põhjusel lisanud tagaotsitavate nimekirja peaminister Kaja Kallase (RE) ja riigisekretär Taimar Peterkopi.

Teadet Läänemetsa suhtes algatatud kriminaalmenetlusest jagas sotsiaalmeediakanalis X Läänemetsa nõunik Vootele Päi, kes viitas omakorda veebiväljaandele EurAsia Daily.

Väljaande andmetel sattusid koos Läänemetsaga tagaotsitavate nimekirja ka Läti endine majandusminister Janis Vitenbergs, Läti parlamendi kaitsekomisjoni esimees Juris Rancans, Tšehhi poliitik Ondřej Kolář, Leedu parlamendisaadik Povilas Urbši ja Praha linnaosavanem Starek Jakub.

Veebruari keskel sai avalikuks, et Venemaal on kuulutatud tagaotsitavaks peaminister Kaja Kallas. «Esimest korda ajaloos on Venemaal tagaotsitav teise riigi peaminister, Eesti peaminister Kaja Kallas, kes on seisnud selle eest, et eemaldada avalikust ruumist Nõukogude monumendid,» kirjutas Vene sõltumatu väljaanne Mediazona, mis sai juurdepääsu siseministeeriumi andmebaasile.

Ajakirjanike käsutuses olev Venemaa siseministeeriumi otsinguandmebaas sisaldab 2024. aasta veebruari seisuga ligi 100 000 kirjet. «Andmebaasist leidsime üle 700 välismaalase, kes on kuulutatud tagaotsitavaks seoses Ukraina sõjaga või poliitilistel põhjustel,» märkis Mediazona veebruaris.

Välisministeerium kutsus veebruaris seoses Kallase suhtes algatatud kriminaalmenetlusega välja Venemaa ajutise asjuri Eestis Lenar Salimullini.

Kallas ise ütles enda tagaotsitavaks kuulutamist kommenteerides, et see on Venemaa tavapärane hirmutamistaktika. «Me jätkame seniseid samme – Ukraina toetamist, Euroopa kaitse tugevdamist ja Vene propaganda vastu võitlemist,» ütles Kallas veebruaris.

Tsahkna: see on tõsine asi

Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) ütles Eesti valitsuse liikmete vahistamiskäsu kohta, et selle teema üle ei tohi heita nalja, kuna Toompeal Stenbocki majas on peaministri büroo sein täis pilte ja nimesid kunagistest riigitegelastest, kelle sisuliselt praeguse Venemaaga sarnane võim on küüditanud või maha lasknud.

Tsahkna sõnul tuleb arvestada, et mõnel eksootilisemal riigil võib olla kahepoolne väljaandmisleping Venemaaga. «Lisaks valitsuse liikmetele võib olla seal nimekirjas palju erinevaid inimesi ja see võib käivitada nende kolmandatesse riikidesse sisenedes automaatselt mingid mehhanismid,» ütles välisminister.

Tsahkna sõnul on Eesti teinud ettepanekud Interpoli süsteemi suhtes, et Venemaa poolt lisatud inimest ei lisataks automaatselt vahistamiskäsu nimekirja.

«Venemaa sellise tegevuse eesmärk on külvata segadust ja hirmu ja seda mitte ainult Eesti ühiskonnas, vaid ka laiemalt. Paradoksaalsel kombel asetub kogu sellesse pilti ka Navalöi surm ehk Putin tegelikult näitab, et ta võib teha, mida ta soovib. Seetõttu tuleb võtta seda tõsiselt ilma igasuguse valehäbita,» ütles Tsahkna.