Tallinna Halduskohus jättis krüptomiljonäride USA-le väljaandmise jõusse

Vabariigi valitsus andis esmakordselt sellesisulised korraldused 2023. aasta septembris, ent ringkonnakohus tühistas need, leides kokkuvõttes et valitsus ei olnud korralduse andmisel nõuetekohaselt arvesse võtnud väljaandmisega kaasnevaid tagajärgi põhiõigustele. 25. jaanuaril 2024 andis vabariigi valitsus uued korraldused, millega otsustas Ivan Turõgini ja Sergei Potapenko välja anda.

Halduskohtule esitasid kaebuse lisaks Turõginile ja Potapenkole, nende pereliikmed ning nende poolt väidetavalt toime pandud tegudega seoses Eestis käimas olevast kriminaalmenetlusest viis kannatanut. Kannatanud kokkuvõtvalt leidsid, et väljaandmise korral kaotavad nad reaalse võimaluse oma nõudeid Turõgini ja Potapenko vastu maksma panna.

Kokkuvõttes tuginesid kaebajad halduskohtule esitatud kaebustes eelkõige sellele, et Turõgini ja Potapenko väljaandmine ei ole vajalik, kuna nende poolt väidetavalt toime pandud süüteo osas on võimalik sama tõhusalt kriminaalmenetlust läbi viia ka Eestis. Kaebajad ei nõustunud valitsuse seisukohaga, et asjaomasel kriminaalmenetlusel on domineeriv seos Ameerika Ühendriikidega. Kaebajad rõhutasid eelkõige, et Ameerika Ühendriikidesse väljaandmine on nende põhiõigusi ebaproportsionaalselt piirav. Muuhulgas toodi ka välja, et sel juhul kaotavad nad faktiliselt võimaluse kohtuda oma pereliikmetega ning et Ameerika Ühendriikide vanglasüsteemis esinevad nii füüsiliste kinnipidamistingimuste, turvalisuse tagamise, aga ka lähedaste ja kaitsjatega kohtumise võimaluste osas sedavõrd olulised puudused, et sinna sattunud inimesele saab osaks ebainimlik ja alandav kohtlemine. Kaebajad osutasid ka sellele, et tegude eest, milles Ameerika Ühendriigid Turõginit ja Potapenkot süüdistavad, kaasneb tõenäoliselt nende eluiga ületava pikkusega vangistus.

Halduskohus leidis, et kaebused ei ole põhjendatud ning Vabariigi valitsus on kogunud piisavalt teavet selle kohta, millistesse tingimustesse Turõgin ja Potapenko väljaandmise korral satuvad. Halduskohus leidis vastupidiselt kaebajatele, et valitsus ei kiirustanud väljaandmise otsustamisega tarbetult ning kaebajatel oli piisavalt aega ja võimalusi oma seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks. Kohus tõdes, et see, millises riigis kriminaalmenetlust läbi viia, on suuresti otstarbekuse küsimus. Kohtu hinnangul oli Vabariigi valitsusel õigus asuda seisukohale, et Eesti Vabariigil puudub huvi sedavõrd mahuka ja valdavas osas Eestiga mitte seotud kriminaalasja menetlemise vastu, samas kui Ameerika Ühendriigid on väljaandmistaotluse esitamisega üles näidanud oma huvi asja menetleda.

Halduskohus leidis kohtuotsustes ka, et puudutatud isikute võimalused perekonnaliikmetega kohtuda on väljaandmise korral oluliselt kasinamad, kui need oleksid siis, kui nad jääksid Eestisse, ent valitsus võis asuda seisukohale, et perekonnaõiguse riive ei kaalu üles avalikku huvi isikute väljaandmise vastu.

Halduskohus leidis samuti, et Vabariigi valitsuse poolt USA-st kogutud andmed on piisavad väitmaks, et USA vanglasüsteemis ei esine selliseid süstemaatilisi puudusi, mis välistaksid Eesti kodanike väljaandmise. Kohus uuris kaebajate poolt kogutud andmeid ja asjatundjate arvamusi, mis puudutavad nii USA vanglasüsteemi tervikuna kui ka konkreetselt seda kinnipidamisasutust, kuhu Turõgin ja Potapenko tõenäoliselt väljaandmise korral Ameerikas paigutatakse ning asus kokkuvõttes seisukohale, et need andmed viitavad küll teatavatele probleemidele ja puudujääkidele, ent sellised pudujäägid on teataval määral omased mistahes riigi, sealhulgas Eesti vanglasüsteemile. Samuti nähtus kaebajate esitatud andmetest, et Ameerika Ühendriikides tegeletakse probleemide lahendamisega ja on olemas mõistlikud õiguskaitsevahendid kinnipeetavate õiguste kaitseks.

Kokkuvõttes asus halduskohus seisukohale, et vabariigi valitsusel oli õigus talle seadusest tuleneva kaalutlusõiguse eesmärke ja piire silmas pidades asuda seisukohale, et avalik huvi õigusemõistmise tagamise ning tõhusa rahvusvahelise koostöö vastu kaalub üles Turõgini ja Potapenko põhiõiguste täiendava piiramise, mis väljaandmisega kaasneb.

Kohus asus seisukohale, et kannatanute subjektiivseid õigusi Turõgini ja Potapenko väljaandmine rikkuda ei saa ning seega pole kannatanutel õigust sellise korralduse vaidlustamiseks. Kohus täpsustas, et kannatanud saavad soovi korral esitada oma nõuded USA-es läbi viidava kriminaalmenetluse raames, samuti on neil Eestis õigus esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras maakohtule.

Halduskohtu otsus ei ole jõustunud ja selle võib vaidlustada ringkonnakohtus 10 päeva jooksul.

Keskkriminaalpolitsei pidas Turõgini ja Potapenko koos USA Föderaalse Juurdlusbürooga ühisoperatsiooni käigus Tallinnas kinni 20. novembril 2022. Süüdistuse järgi lõid Potapenko ja Turõgin Ponzi skeemina toimiva ettevõtte, mis kutsus inimesi investeerima krüptokaevandusse HashFlare, kuid tegelikult ei kasutanud nad saadud raha krüptokaevanduse arendamiseks, vaid enda tarbeks. Ettevõttel oli sadu tuhandeid kliente maailmas ning võimalik kahjusumma on üle poole miljardi euro.

Rohkem kui aasta vahi all olnud Turõgin ja Potapenko pääsesid jaanuari keskel vanglast vabadusse elektroonilise järelevalve alla.