Herem: kindral Palmi teenistusest lahkumine ei ole suur traagika (3)

«Ma täna ei näe mingit erilist raiskamist või minna laskmist. Kindralmajor Palm oleks kindlasti teeninud edasi, ka pärast kaitseväe juhataja valimist. Ma julgen öelda, et kindralite vahel ei ole sellist konkurentsi - et kui mina ei saanud, siis mul ei kõlba teiega enam koos teenida. Ja ma tean seda, kui see otsus oli tehtud, siis Palm oli nõus edasi teenima. Aga see mustamine, mis käis ajakirjanduses ühel hetkel ületas kõik piirid,» märkis Herem.

«Ja kui sulle on öelnud mitmed poliitikud, kes on seotud riigikaitsega, et nad ei usalda sind kaitseväe juhatajana, siis kuidas sa tunned end diviisi ülemana või peastaabi ülemana või kaitseväe juhataja asetäitjana pärast seda, kui riigikaitseliste institutsioonide esindajad ütlevad, et nad sind ei usalda,» nentis Herem.

Herem märkis, et isiklikku vastutust ta Palmi teenistusest lahkumise pärast ei tunne. «Oleksin pidanud viie aasta jooksul midagi teistmoodi tegema, et mõned reservohvitserid või eruohvitserid enda maailmaruumi saada. Sel juhul ei oleks sellist mustamist toimunud, kuid ma ei võta siin küll mingit vastust endale praegu,» kinnitas ta.

Heremi sõnul läheb see nii varem või hiljem. «Me läheme sellest organisatsioonist välja ja asendajad tulevad ka. Ma ei tee sellest liiga suurt traagikat, et Palm ära läheb. Ma teen traagikat sellest, et poliitikutel, kel on ambitsioonid, ebaõnnestumistest tekkinud pettumus või kibestumus, on võimalus mustata ja neid protsess segada, mitte kujundada aga segada. Nendele poliitikutele võib muidugi tunduda, et nad teevad õiget asja ja see pole neile mingi häirekell,» rääkis Herem.

Herem selgitas, et kindralite kohad on limiteeritud - neid on 12 ja mõnda kohta vahetatakse Balti riikidega. «Kui inimene on teeninud 4-5 aastat, siis ta tunneb, et on end ammendanud. Kuhu ta siis läheb? Mitte teisele kindrali kohale, seal on inimene ees. Ja altpoolt tulevad üldjuhul targemad inimesed. Meil täna on veel nii, et parema ettevalmistusega tuleb. Ja siis ei olegi muud, kui astuda kõrvale ja minna reservi. Paraku meie riik on nii noor ja kaitsevägi ka ning see juhtub praegu 50ndates inimestega. Enamusel nendest on alati võimalus tegeleda edasi riigikaitsega. Tsiviilisikuna, kaitseministeeriumis, kaitseväes, Kaitseliidus. Kuskil on alati võimalus - kas nad ise tahavad või kas sobivad ja neid tahetakse - see on iseküsimus,» ütles Herem.

Herem tunnistas, et meedias laamendamine ei mõju hästi, kuid tulevase kaitseväe juhataja Andrus Meriloga on tal väga hea koostöö. «Kindral Merilo on tänasest minu majas ja teeme koostööd, et ta saaks juunikuust asja ilusti üle võtta,» ütles Herem.