Euroopa Liit andis ajakirjanikele laiema kaitse õigusliku tagakiusamise eest

Inimesed ja organisatsioonid, kes toovad päevavalgele ja levitavad teavet põhiõiguste rikkumise, korruptsioonikahtluste, valeinfo ja muude avalikku huvi pakkuvate teemade kohta, kaevatakse nende vaigistamiseks sageli alusetult kohtusse.

Nende vastu võivad niinimetatud vaigistushagisid esitada näiteks poliitikud, suurkorporatsioonid või lobirühmad. Teisipäeval andis parlament lõpliku heakskiidu direktiivile, mille eesmärk on avalikes huvides tegutsejaid sellise survestamise eest Euroopa Liidu tasandil ja piiriüleste kohtuasjade puhul paremini kaitsta. Reeglid ei kehti juhul, kui kohus, hageja ja kostja on samast riigist, ega siis, kui juhtum puudutab ainult ühte liikmesriiki.

Tõendama peab hageja

Kuna vaigistushagi on tihti põhjendamatu, saab kostja nüüdsest taotleda selle rahuldamata jätmist juba algetapis. Kohustus tõendada, et kohtuasja jätkamine on põhjendatud, lasub uute reeglite järgi hagejal. Peale selle saab kohus hagejalt välja mõista kohtukulud, sealhulgas kostja advokaadikulud, ja kahjutasu ning määrata karistuse.

Kuna piiriüleste kaebuste puhul valivad hagejad sageli sellise kohturingkonna, kus nad tõenäolisemalt edu saavutavad, siis võimaldavad uued reeglid mitte tunnustada kolmandates riikides langetatud otsuseid.

Liikmesriigid peavad tagama, et vaigistuskaebuste ohvrid saavad kogu info menetluslike tagatiste ja õiguskaitsevahendite kohta ühest kohast. Samuti on liikmesriikide ülesanne kindlustada kostjale piiriülestes tsiviilasjades õigusabi. Liikmesriikidel tuleb kõik sellistes kohtumenetlustes tehtud lõplikud otsused ka avaldada ning koguda nende kohta üksikasjalikku teavet.

Euroopa Parlamendi sotsialistide ja demokraatide fraktsiooni (S&D) kuuluv sakslasest raportöör Tiemo Wölken märkis, et vaigistuskaebused ohustavad õigusriiki ja õõnestavad põhiõigusi nagu väljendus-, teabe- ja ühinemisvabadus.

«Sellised kohtuasjad kujutavad endast õiguslikku tagakiusamist ja kohtusüsteemi kuritarvitamist, mille abil mõjukad isikud ja organisatsioonid püüavad avalikust kontrollist kõrvale hiilida. Kohtuid ei tohiks olla võimalik niimoodi isikliku kasu eesmärgil ära kasutada. See direktiiv aitab ohjeldada vaigistuskaebuste esitamist ning kohtute ärakasutamist, mille eesmärk on ajakirjanikke ja ühiskonnaaktiviste hirmutada ja tõrjuda, et nad oma infot ei avaldaks ja valitseks enesetsensuur,» ütles Wölken.

Parlament kiitis direktiivi heaks 546 poolthäälega, vastu oli 47 ja erapooletuks jäi 31 parlamendiliiget. Nüüd peab uuele seadusele oma lõpliku heakskiidu andma ka nõukogu. Seejärel avaldatakse tekst Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub 20 päeva hiljem. Liikmesriikidel on aega kaks aastat, et reeglid riiklikku õigusesse üle võtta.

Kuna Euroopa Liidus esineb vaigistuskaebusi üha rohkem, esitas parlament 2021. aastal resolutsiooni ettepanekutega, kuidas kaitsta ajakirjanikke, meediaväljaandeid ja aktiviste õigusliku tagakiusamise eest.

Uus õigusakt toetab võitlust desinformatsiooni ja propaganda vastu, mõjusamat ja ühtsemat lähenemist autokraatlikele ja hübriidrežiimidele, partnerluste sõlmimist selliste riikide kodanikuühiskonna organisatsioonidega, meedia sõltumatust ähvardavate ohtude tõrjumist ning ELi konkurentsireeglite täitmise järelevalvet meediasektoris.