/nginx/o/2012/04/03/1039432t1hb845.jpg)
Riigikogus langes täna välja Keskerakonna eelnõu, mis oleks lihtsustanud halli passi omanike lastel Eesti kodakondsuse saamist ning vabastanud eakad Eesti passi taotlejad keeleeksamist.
Lihtsustatud kodakondsuse saamise eelnõu lükati tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Algatajate sõnul oli eelnõu peamine eesmärk lihtsustada Eesti kodakondsuse andmist Eestis sündinud lastele, kelle vähemalt üks vanem on tunnistatud kodakondsuseta isikuks ja tingimusel, et nende vanemad on elanud riigis pikaajalise elaniku elamisloa alusel, teatas riigikogu pressitalitus. Kodakondsuse seadusesse sooviti lisada ka säte, mille kohaselt üle 65-aastased kodakondsuse taotlejad vabastatakse eesti keele eksami sooritamisest.
Riigikogu istungil põhjendas keskerakondlane Yana Toom seadusemuudatuse vajadust sellega, praeguses olukorras Eesti riik nö kingib 300 last Venemaale.
«Selle eelnõu kohaselt me tahame anda võimalust taotleda kodakondsust, sünnijärgset kodakondsust ka nende laste jaoks, kelle üks vanematest on Vene kodanik ja teine on halli passiga,» selgitas ta. Kuna Venemaa seaduste järgi lapsel ei lasta olla mittekodanik, siis sellises peres sündinu kaps saab automaatselt Vene kodakondsuse. «Ja keegi ei küsi vanemate soovi, kas nad seda tahavad või mitte. Sellisel kujul me oleme Venemaa Föderatsioonile kolme aastaga kinkinud peaaegu 300 uut kodanikku. Miks me seda teeme? See jääb tõesti arusaamatuks olukorras, kus meie enda ühiskond vananeb ja meil on nii vähe lapsi,» toonitas saadik.
Samuti sooviti eelnõuga likvideerida olukord, kus alates 1. aprillist 1995. aastast ei saa lugeda Eesti kodakondsuse omandanuks isikut, kellele on alusetult välja antud Eesti kodaniku dokument, kuid kes ei ole esitanud valeandmeid ega võltsitud dokumente.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lükati nimetatud eelnõu esimesel lugemisel tagasi ja selle poolt hääletas 49 ja vastu 34 riigikogu liiget.
Komisjoni esindajana riigikogus sõna võtnud Reformierakonda kuulunud Andrei Korobeinik ütles, et valitsus eelnõu ei toeta, välja arvatud osas, mis kattub eelnõuga 164 SE kodakondsuse seaduse § 32 muutmise osas, mis puudutas õiguskantsleri ettepaneku elluviimist. «Vabariigi valitsuse esindaja juhtis tähelepanu asjaolule, et eelnõu seadusena jõustumisel oleks tegemist seadusega, millega kaasneks ohtralt kulusid, kuna viies keeles kodakondsuse eksami sooritamise võimaldamine on üsna kallis,» rääkis Korobeinik..