President Karis kultuurisõbra tunnustamisel: meie ühiskondlik vaimne tervis on paljuski kreenis

Olulise murekohana tõi riigipea aga esile kultuurituse, millega on tema sõnul paljud tänased ühiskondlikud katsumused seotud. «Kultuurituse all pean silmas järk-järgulist lahti ütlemist kultuursusest kõige avaramas tähenduses, alates igapäevasest käitumisest, hoiakutest, moraalist ning lõpetades lugemise, muusika kuulamise ning näitustel-etendustel käimisega.»

President Karise sõnul on meie ühiskondlik vaimne tervis paljuski kreenis, kuna meie ümber on palju kiusu ja vägivalda - nii sõnalist kui füüsilist, nii meedias kui koduste seinte vahel, nii peidetud agressiivsust kui avalikku ära panemist. «Selline kultuursest suhtlusest irdumine ja inimliku lugupidamise kadumine on toimunud hiilivalt, kuid meie kõigi silme all eeskätt avalikus ruumis, kust see kandub edasi sotsiaalmeediasse, igapäevasuhtlusse,» rääkis riigipea. «Kaob empaatia ja hoolivus. Esile kerkivad madalad instinktid, mida kultuursus on suutnud seni kontrolli all hoida.»

Riigipea sõnul on sellel aga tagajärjed, mis peegelduvad nii ühiskondlikus kui üksikinimese vaimses tervises, eriti noorte puhul ning mitmete jaoks on tagajärjed ka füüsilised, mõne jaoks suisa traagilised.

«Kultuurituse all pean silmas ka elementaarsete viisakusreeglite taandumist, familiaarset suhtlust võhivõõrastega, teadmata, kas see teisele poolele sobib ja aususe egiidi all oma toore arvamuse välja ütlemist, mõtlemata, mida vastaspool selle aususega peaks peale hakkama,» kõneles president Karis. «Kui ühiskond käärib, oleme harjunud vaatama kultuuriinimeste ja mõtlejate poole, täna vaatame me suunamudijate suunas ning kultuur on justkui meelelahutuslik, mitte elu mõtestav vorm.»

President Karise sõnul on kultuuri olulisim eesmärk meile näidata inimolemust ja selle vastuolulisust, elu paradoksaalsust ja loogikale allumatust, erinevaid vaatepunkte ja lähtekohti. «Kultuur aitab mõista,» lausus riigipea.

Kultuurisõprade poole pöördudes avaldas ta tänu, et ettevõtjad ja kultuurikorraldajad on vaatamata kõigele kultuuri poolt ja et murepilved meie majanduse, inimeste toimetuleku ja esmavajaduste pärast ei ole neid kultuurist eemale triivinud. «Teie suunate oma tegevusega tähelepanu nii laiemalt ühiskonnas kui kitsamalt oma lähiringis kultuuri olulisusele, et kultuur ja kultuursus kui väärtus püsiks ning areneks,» ütles president Karis.

Kultuuriministeerium tunnustab kultuurisõbra tiitliga valdkonda panustanud organisatsioone ja isikuid. Tänavu pälvisid kultuurisõbra tiitli Siiri Tamm ja Harviker OÜ, Iute Group AS ning OÜ Telliskivi Maja ja Jaanus-Janek Juss. Aasta kultuurikorraldaja tunnustuse sai Paavli Kultuurivabriku eestvedaja Roman Demtšenko.