/nginx/o/2012/04/03/1039210t1ha51d.jpg)
Tänavu esimese kolme kuuga hukkus Eestis tulekahjude tagajärjel 21 inimest ja jätkuvalt on tules hukkumise peamiseks põhjuseks hooletu suitsetamine siseruumides.
Tuli on tänavu nõudnud 21 inimelu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese kolme kuuga hukkus 20 tulekahjus 15 meest ja 6 naist, teatas päästeamet. See on viimase seitsme aasta üks madalamaid näitajaid. Kuigi hukkunute seas oli ka kolmekümnendates mehi, oli keskmine tules hukkunud mees valdavalt keskealine või vanem. Enamik mehi hukkus hooletu suitsetamise tagajärjel tekkinud põlengus. Naistest mitmed olid väga kõrges eas, nende eluruumides tekkinud tulekahjude põhjusteks olid rikked elektrisüsteemis ja hooletus lahtise tulega.
Hukkunute seas oli pensionäre ja liikumispuudega inimesi. Tihtipeale olid tulekahjude põhjustajad ka alkoholijoobes.
Hukkunuga põlengud toimusid esimeses kvartalis üheksal juhul hajaasustusega piirkonnas ja 11 juhul linnas. Hajaasustusega piirkonnas tuli komandol sündmuspaigale jõudmiseks keskmiselt sõita alla 6 kilomeetri, komando keskmine reageerimisaeg oli 10 minutit. Linnas tuli keskmiselt sõita 3,3 kilomeetrit ja komando keskmine reageerimisaeg oli alla 7 minuti.
«Vahemaad nende tulekahjudeni on valdavalt olnud väikesed, kuid puuduv suitsuandur ja tulekahjude hiline avastamine kellegi kolmanda poolt tähendab sageli, et päästemeeskonna välja sõites pole päästa enam kedagi,» tõdes päästeameti ennetustöö osakonna juht Indrek Ints.