Riigikohus vaeb Lahemaa rahvuspargis asuva kinnistu hoonestamist (5)

Kohtuasjas käsitletakse Lahemaa rahvuspargi kaitsealal ja piiranguvööndis asuvale kinnistule elamu püstitamist ning sellel alal kasvavate ja looduskaitse all oleva mets-kuukressi kasvukoha, samuti pärandmaastiku kahjustamise ohtu. Samuti on vaidluse all omaaegses üldplaneeringus ettenähtud elamumaa.

Halduskohtusse pöördunud osaühing omandas aastal 2021 kinnistu, mis asub Lahemaa rahvuspargi kaitsealal ja piiranguvööndis. Haljala Vallavalitsusele esitati taotlus lubamaks püstitada kinnistule elamu. Sellele ei andnud Keskkonnaamet nõusolekut. Amet leidis, et ehitamine seaks ohtu Lahemaa rahvuspargi kallaste, looduskoosluste ning kultuuripärandi kaitse eesmärgid. Kehtiv üldplaneering näeb küll krundil ette elamumaa juhtfunktsiooni, kuid planeering kehtestati vastuolus toonase Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjaga.

Tartu halduskohtu otsusega kaebus rahuldati ning sellega kohustati keskkonnaametit ja vallavalitsust vaatama projekteerimistingimuste taotlus uuesti läbi. Otsuse kohaselt ei soovi kaebajad ehitada ehituskeeluvööndisse ning ehitamine Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis ei ole keelatud.

Seejärel rahuldas Tartu ringkonnakohus oma otsusega keskkonnaameti apellatsioonikaebuse ja tühistas Tartu halduskohtu otsuse. Otsuse põhjenduses toodi välja, et pärandmaastike kaitse tagab kõlvikute struktuur. Lisati, et ehitamisel võib eeldada maakasutuse muutumist senisest intensiivsemaks ja negatiivset mõju looduskeskkonnale, sealhulgas mets-kuukressile. Ringkonnakohtu otsuses on ka kirjas, et ehitamine kahjustaks rahvuspargi kaitse-eesmärki ja et vaidlusalune kinnitu asub väljaspool kaitsekorralduskavaga määratud väärtuslikku ehitusala. Kuigi üldplaneeringu kaardil on vaidlusalune kinnistu tähistatud osaliselt elamumaana, on Keskkonnaamet olnud hoonestamise vastu juba alates 2003. aastast ja et amet ei pidanud üldplaneeringut arvestama.

Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuses paluvad kaebajad ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kaebajad on seisukohal, et üldplaneering on kohustuslik ka keskkonnaametile. Kaebajatel on õiguspärane ootus, et üldplaneering viiakse ellu. Nende arvates ei hinnanud ringkonnakohus kohaselt eksperthinnanguid.

Kaebajate sõnul ei võinud keskkonnaamet keelduda projekteerimistingimustele nõusoleku andmisest viitega kõlviku piiride või sihtotstarbe muutmisele, kuna kaebajad pole taotlenud kõlvikute piiride ega sihtotstarbe muutmist. Samuti tuuakse välja, et mets-kuukressi kasvukoht jääb väljapoole õueala. Kaebuses öeldakse veel, et kaitsekorralduskava ei piira kinnistu hoonestamist ja et kava ei saa ka olla prioriteetne üldplaneeringu ees. Kaebajad on veendunud, et arvestada oleks tulnud kinnistu osakaalu Lahemaa rahvuspargi pärandmaastikust.