Samal ajal kui Euroopa pilgud koondusid Ukrainale, kus Venemaa oli hõivanud 2014. aasta kevadel Krimmi poolsaare ning mahitas sõda Donbassis, üritas EL muuta eesootavaid eurovalimisi rahva jaoks vähekenegi köitvamaks, viies sisse nn Spitzenkandidat’i süsteemi, kus võiduka parteipere esinumber pidanuks saama tulevaseks Euroopa Komisjoni presidendiks.

Umbes aasta enne hääletust väitsid politoloogid Christophe Crombez ja Simon Hix Briti ajalehes The Guardian avaldatud arvamusartiklis, et 2014. aasta hääletuse näol võib olla tegemist ehk senise ajaloo üldse kõige olulisemate Euroopa Parlamendi valimistega.

«Need annavad Euroopa kodanikele võimaluse avaldada oma arvamust selle kohta, kuidas Euroopa juhid on euroala kriisi lahendanud. Lisaks sellele annavad valimised mandaadi Euroopa edasise poliitilise ja majandusliku integratsiooni plaanide poolt või vastu. Need toovad Euroopa Parlamenti uue poliitilise enamuse, mis mõjutab ELi ja ühisturu juhtimist järgmise viie aasta jooksul. Ja ennekõike, kuna enne valimisi seatakse üles rivaalitseva kandidaadid komisjoni presidendi kohale, on see esimene kord, kui me Euroopa kodanikena saame valida, kes on ELi kõige võimsama täidesaatva võimu kandja,» loetlesid eksperdid.

Kommentaarid
Copy