Vargad ajasid mobiilioperaatorid vihale

«Tänavu talvel kasvasid kaablivargused hüppeliselt – kui kümne aasta jooksul on kokku olnud kolm-neli vargust, siis nüüd tuli talvekuude jooksul teha politseisse 16 avaldust,» teatas Tele2 tehnikadirektor Mart Nielsen.

Piirkonnas levi kaob

Elisa kaableid varastati aastatel 2009 ja 2010 kahel korral aastas, kuid mullu oli 15 kaablivargust ja selle aasta kolme kuu jooksul on neid olnud juba 20. EMTst kinnitati, et läbi aastate on toimunud vaid mõni üksik kaablivargus, kuid selle aasta algusest on tugijaamadest kaableid varastatud kümnel korral.

«Lõhutud seadmete taastamise rahaline kulu on meie jaoks olnud ligi kümme tuhat eurot. Veel suurem kahju on kliendi ebamugavus,» lausus Tele2 tehnikadirektor. «Varas saab tihti ise aga vaid jupi kaablit, mille eest kokkuostus makstakse mõned eurod.»

Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski märkis samuti, et materiaalne kasu, mida saavad kaablivargad, on väike, kuid operaatoritele tekitatud kahju suur. «Ühe objekti puhul ulatub kaabli taastamise kulu operaatori jaoks tuhandetesse eurodesse,» selgitas ta.

Kaablivargad virutavad reeglina tugijaamast antennideni minevaid kaableid. Kui need läbi lõigatakse, siis ei saa signaal enam õhku jõuda ja tugijaama teeninduspiirkonnas kaob levi.

EMT raadiovõrgu planeerija Janno Viskus lisas, et pooled toimunud kaablivargustest on leidnud aset Tallinnas Kopli linnaosas. Viskuse hinnangul ei muutu olukord paremaks enne, kui riik muudab metalli kokkuostu tingimusi.

Nielseni hinnangul on puudujääke väiksemate metallikokkuostude töö kontrollimisel ning neile peaks tegema konkreetsemad ettekirjutused – näiteks ei tohiks eraisikutelt spetsiifilisi kaableid vastu võtta.

Siseministeerium on samas seisukohal, et metallijäätmete käitlejate kohustused ja järelevalve nende tegevuse üle on juba piisavalt reguleeritud.

Jäätmeseaduse järgi on elektrijuhtme ja kaabli kokkuost jäätmetena lubatud vaid luba omavalt võrguettevõtjalt, telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud. Jäätmete kokkuost tuleb dokumenteerida ja dokumente säilitada vähemalt viis aastat.

Siseministeeriumi kantsler Tarmo Türkson kinnitas mobiilsideoperaatoritele, et kuna metallivargused on kasvav probleem, siis korraldab politsei- ja piirivalveamet lähiajal kohtumise keskkonnainspektsiooniga, et arutada, kuidas järelevalvet tõhustada.

Liiga palju kokkuostjaid

Järelevalvet kokkuostjate üle teostavad nimelt keskkonnainspektsioon ja kohalikud omavalitsused.

Vanametalli kokkuostuga tegeleva OÜ Vakaru Refonda Tallinna juhi Teet Rüütma sõnul pole nende ettevõttele kahtlast päritolu kaableid pakutud, kuna nemad sularahas ei arvelda. Rüütma hinnangul peaks riik valima, kellele metalli kokkuostuluba anda.

«Peaksid olema kindlad ettevõtted, kes sellega tegelevad, siis oleks kindlasti vargusi vähem,» sõnas ta. «Meil on neid firmasid tohutult ja nende kontrollimine on väga ressursimahukas.»