Herem: sellised valeväited kahjustavad kaitseväe usaldusväärsust (157)

«Mina pole riigikaitselaenu võtmise vastu ja kindlasti tuleb Eesti sõjalise kaitse võimet kiiresti edasi arendada. Täiendavalt sellele, mis juba käsil on. Venemaa on agressiivne ja arendab oma sõjalisi võimeid rohkem kui viimaste kümnendite jooksul (siiski 100 Armata tanki ei paista tal ikka veel kuskilt). NATO kallaletungi Venemaa ei paista kartvat. Seepärast võib arvata, et ta ise kavatseb midagi ette võtta, kui on vabanenud sõjast Ukrainaga,» kirjutas Herem Facebookis.

«Sellised artiklid aga kaitsevõime arendamisele kaasa ei aita. Ma saan aru, kui inimene eksib. Kuid kui ta ei proovigi selgust saada ja lahmib negatiivsete hinnangutega, siis ei saa seda aktsepteerida. Eriti vilets on artiklis väljendatud osa seisukohtade mõju seepärast, et tegemist on autoriteetse inimesega, kes riigikogus esindab ligi 100 000 valijat,» lisas ta.

Heremi arvates kahjustavad sellised valeväited kaitseväe usaldusväärsust ja vähendavad kodanike kaitsetahet ning nii kujundatakse ka vähemalt 100 000 kodaniku negatiivseid hoiakuid.

«Kui poliitik tahab sõjalise riigikaitse teemaga teha poliitikat, siis pole selles midagi halba. Antud juhul kasutab artikli autor aga valedel faktidel põhinevat negatiivset kriitikat,» lisas Herem ning sõnas, et kaitseväe juhatajana peab ta vajalikuks neid väiteid parandada. «Rõhutan – alljärgnev ei ole poliitika, vaid sõjalis-tehnline seiskoht,» kirjutas Herem.

«Esiteks läheb pool sellest Ukrainale antud relvaabiga vähenenud sõjaliste võimekuste taastamiseks, mitte kaitsevõime tõstmiseks. Suure osa söövad ära püsikulud. Erinevate hangetega tellitut meil veel pole, see saabub Eestisse alles mitme aasta pärast ja sellest on vähe. Praegu oleme nõrgemad kui 2022. aasta alguses,» kirjutas Herem edasi Põlluaasa mõtet, mida too andis usutluses EPLile. 

Heremi sõnul ei taastata päris kindlasti sõjalisi võimekusi poole eelarve ulatuses. Suurem osa sellest, mis Ukrainale antud on, plaaniti ise lähiajal välja vahetada. 

«Laskemoona ei ole meil veel niipea piisavalt. Piisav on selline hulk laskemoona, mis ületab kõikide tõenäoliste sihtmärkide arvu, korrutatuna teatud koefitsientidega,» ütles Herem. 

«Ainult Venemaa Lääne sõjaväeringkonnas enne 2022. aastat olnud tankide vastu on meil moona piisavalt. Kuid tankitõrje relvi on vaja ka teiste sihtmärkide vastu. Näiteks lahingumasinad ja soomustransportöörid. Sellegipoolest on meie laskemoona kogused nii tankitõrjes, õhutõrjes kui kaudtules suurenenud pärast 2022. aastat,» kirjutas Herem ning sõnas, et kogused suurenevad veel märkimisväärselt juba sellel ja järgmistel aastatel.

«Õhutõrjes oleme Ukrainat toetanud 23 mm õhutõrjekahuri laskemoonaga. See oli üks esimesi asju Javelinide kõrval. Ka see moon oleks mõne aasta jooksul aegunud ja muutunud kasutuskõlbmatuks. Rohkem kui Ukrainasse saadeti, oleme aga nüüdseks oma lattu tagasi pannud,» kirjutas ta.

«Ma olen üsna veendunud, et veel sellel aastal võtame relvastusse laevatõrjeraketid Blue Spear, mille laskekaugus ulatub 280 kilomeetrini. 2022. aastal ei olnud meil sellist võimet üldse ja Ukrainale pole me mitte midagi sellist saatnud,» kinnitas Herem.

Heremi sõnul ei tohi mitte kuidagi unustada maakaitse suurendamist 10 000 võitleja võrra. «Tunnistan, et erinevaid individuaalvarustuse elemente hangime sellele struktuurile veel 2024. aasta jooksul, kuid +10 000 võitlejat senisele 26 000 suurusele kaitseväele jääb märkamatuks ainult pimedale või ignoreerivale kodanikule,» lisas ta. 

«Kui rääkida «mitme aasta pärast saabuvatest asjadest», siis eelmisel aastal hangitud 2. jalaväebrigaadi, tankitõrjekompaniide ja juhtimispunktide soomukid jõuavad suuremas osas Eestisse 2025. aasta lõpuks. Esimesed 4x4 soomukid aga juba sel aastal,» ütles Herem.

Tüüpiliseks demagoogiaks nimetab Herem aga artiklis esitatud väidet: «Vaid teadlikkuse tõstmisest, nagu Herem hiljuti soovitas, on vähe».

«Herem ei ole päris kindlasti vaid teadlikkuse tõstmist soovitanud. Mina räägin õhuseire, mereseire ja muude luurevahendite täiendamise vajadusest, sest vastasel juhul ei leia me oma relvadele sihtmärke üles. Kuid selline teadmatus on arusaadav, kui tegemist on sõjalise kaitsega madalal tasemel tegelenud ja vähese teoreetilise põhjaga reservlipnikuga,» lisas ta.

Lõpetuseks kirjutas Herem jalaväemiinidest. «Paljud riigid on neist loobunud, sest neist saadav sõjaline kasu on lühiajaline ja väike, võrreldes pikaajalise ja mittesõjalise kahjuga oma elanikkonna vastu. Nii arvavad ka Soome ja Läti kaitseväejuhatajad. Selles pole mingit poliitikat, vaid kaine sõjaline rehkendus. Jalaväemiinide asemel tuleb kasutada jalaväevastaste suundlaengutega varustatud droone, mille mõju vastasele on suurem, kulu ühe likvideeritud agressori kohta väiksem ja oht oma elanikonnale pea olematu,» sõnas Herem.

«Vaatamata pingelistele omavahelistele suhetele, kutsun ikka ja jälle üles – kui ei tea, siis küsige,» lõpetas Herem postituse.

Täispika vastuse leiab Martin Heremi Facebooki seinalt.