/nginx/o/2023/12/09/15772832t1hbec3.jpg)
President Alar Karis otsustas sel aastal vabariigi aastapäeva vastuvõtule kutsuda vaid osa riigikogu liikmeid, mis on tekitanud pettumust ja pahameelt. Riigikogu liige ja endine rahandusminister Jürgen Ligi kirjutas sotsiaalmeediakanalis Facebook presidendi vastuvõtu kohta postituse, kus ütles, et president on vastuvõtuga seonduvas otsuses isiklikest tunnetest ja mugavusest lähtuv.
Jürgen Ligi kirjutas enda postituses, kuidas presidendi vastuvõtule ilmumine on populismi klassika ja võimalus rahvale näidata, et poliitikud on nagu nemad. «Traditsiooniliselt on presidendi vastuvõtule mitteminemine olnud poliitikuile võimalus vastanduda presidendile ja kogu riigile, teadaanne, et Mina pole nemad seal, vaid Teie, rahvas. Populismi klassika,» kirjutas Ligi.
Ligi tõi selle näidetena lahkunud endise Tallinna linnapea Edgar Savisaare ja EKRE. «Aga viimases lõpus ilmus kohale ka Savisaar ja mullu möllas viimaste seas isegi Martin Helme, nii et ta tuli tantsupõrandalt ära toimetada. Kõik loomulikult ei ole olnud kohal alati, siiski on seda võetud kui riiklikku kohustust, kus erimeelsused maha jäetakse ja vabariigi auks klaase kokku lüüakse,» kirjutas Ligi.
«Meil hakkasid noored tulijad aasta alguses uurima, kas presidendi kutsed polegi veel tulnud. Neile oli selgelt oluline, et nende kõrget ametit ja institutsiooni ka aastapäevaüritusel tunnustatakse. Kõigil oli lõbus, kui ma lõõbiks vastasin, et ei, noori ei kutsuta.»
Ta tõi välja, kuidas uued parlamendiliikmed ootasid kutseid üritusele, kus nende ametit ja institutsiooni tunnustataks. «Tundus mõeldamatu, et president institutsiooni tükkideks lõikaks ja enamuse ukse taha jätaks, ammugi et teeks seda põhjendusega, et teeb nii lugupeetud inimestele ruumi,» kirjutas Ligi.
«Alar Karisel juba niigi puudub parlamendiga kontakt, kuigi ta käib paar korda aastas tseremooniatel meie vastas istumas. Riigikogu austab teda siis püsti tõusmisega. Ta ise pole riigikokku kuulunud ega näi ta ümber olevat nõunikke, kes poliitikat seest, mitte ainult uudiste järgi tunneks. See ilmselt on ka põhjus, miks ta ei suutnud adekvaatselt reageerida destruktsioonile ega anda parlamendi seiskamisele moraalset hinnangut,» kirjutas Ligi. Ligi tõi lisaks välja, et president ei taju parlamendi ega enda staatust, lähtub isiklikest tunnetest ja mugavusest ning presidendi otsust kiidavad paljud eestlased parastavalt takka.
Ligi kirjutas, et Eesti riik on ühine ning võimude lahususe juures on vabariigi aastapäeva presidendi vastuvõtt võimalus institutsioonidel kokku saada. «Ja et see pole isiklik asi, seda riiklikku traditsiooni on 30 aastat teeninud nii Lennart Meri, Arnold Rüütel, Toomas Ilves kui Kersti Kaljulaid. Seekord vastandub Alar Karis ja ei muuda asja, et publiku rõõmuks,» kirjutas Ligi lõpetuseks.
Varem on enda pettumust väljendanud endine riigikogu liige Liia Hänni, kes ei usu Estonia teatrimaja saali ruumipuudusse. Ka Varro Vooglaid on teemat kommenteerides öelnud, et riigikogu 15. koosseis ei ole oodatud presidendi vastuvõtule, kuid teda see isiklikult ei puuduta.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)