Tallinna järgmised trammiteed rajatakse Liivalaia tänavale ja Pelguranda

Linnapea Mihhail Kõlvarti (Kesk) sõnul on trammivõrk olnud juba ajalooliselt oluline osa Tallinna ühistranspordisüsteemist, mida soovitakse laiendada ning muuta tõhusamaks ja töökindlamaks. «Kavandatavad trammiliinid on vajalikud selleks, et suurendada linna ühistranspordi kasutajate arvu ja pakkuda nendes piirkondades elavatele, töötavatele ja teenuseid tarbivatele inimestele uusi ühistranspordiühendusi. Samuti alternatiive auto kasutamisele igapäevaste sõitude tegemiseks,» lausus linnapea.

Liivalaia ja Pelguranna tramme hakkaks potentsiaalselt kasutama kuni 45 000 inimest päevas, kellest umbes 13 000 võiksid olla uued ühistranspordikasutajad.

Linnaplaneerimise valdkonna abilinnapea Madle Lippus (SDE) toonitas, et lisaks liikuvuse edendamisele on eesmärk tõsta ka kavandatava linnaruumi kvaliteeti. «Liivalaia tänava trammiteega luuakse sinna uus ja ammu oodatud läbiv ühistranspordikoridor, millega muutuvad seal asuvad teenused ja töökohad senisest oluliselt lihtsamini juurdepääsetavateks. Eraldi ühistranspordikoridori rajamine vabastab ka ruumi tänava ruumilahenduse uuesti läbimõtestamiseks. Pelguranna asum on aga Põhja-Tallinna kõige suurema elanike arvuga ja kompaktseim piirkond, mille liikuvusprobleeme suure veovõimega trammi toomine olulisel määral lahendab,» selgitas Lippus.

Liivalaia tänavale planeeritud rööbastee esimeses etapis luuakse ühendus Pärnu maantee ja Tartu maantee trammiteede vahele. Teises etapis on plaan pikendada trammiteed Suur-Ameerika tänavat mööda Kristiine keskuseni, kus on kavas järk-järgult välja arendada Lilleküla ühistranspordi sõlmjaam.

Pelguranna tramm on oluline Põhja-Tallinna liikuvuse ja ligipääsetavuse lahendamisel, mida mõjutab linnaosa kiire areng ning elu- ja töökohtade lisandumine. Samuti aitab see omavahel ühendada linnaosa lääne ja ida osa ning parandada Põhja-Tallinna haridusasutuste ja tõmbekeskuste ligipääsetavust (Balti-jaam, Telliskivi, Krulli ja Paavli arengualad, linnaosavalitsus ja Stroomi rand). Trammitee hakkaks osaliselt kulgema piki Putukaväila serva, kuid lõplik trassivalik selle liini lõpuosas on veel täpsustamisel ja selgub lähikuudel.

Kui kliimaministeerium nimetab Tallinna ettepanekud Euroopa regionaalarengufondi investeeringute nimekirja, alustatakse elanike kaasamise ja projekteerimistingimuste menetlemisega juba sel aastal. Seejärel algaks projekteerimine, mis võtab aega 1,5–2 aastat. Uute trammiteede ehitus võiks alata 2026. aastal. Kahe trammitee ehituse maksumus on kokku ligi 52,8 miljonit eurot, millest 70 protsenti tuleks välisrahastusest ja 30 protsenti Tallinna omafinantseeringust. Välisrahastusega projekti vahendite kasutamise lõpptähtaeg on oktoobris 2029.