Peeter Ernits: Saadjärve lastud klaasangerjaid ootas jäises vees surm (31)

Ernitsa sõnul pöördus reedel tema poole tuttav Saadjärve kalamees, kes jutustas, kuidas nad olid krõbeda pakasega klaasangerjaid jääauku valanud. «Kalamees oli enam kui murelik. Kuna ta on spetsialiseerunud angerja püügile, tunneb selle kala eluviise peensusteni ja haistis halba. Kalamees küsis, kes sellise lolluse eest vastutab,» märkis Ernits, lisades, et kalade järve laskmist korraldas keskkonnaamet.

«Peagi potsatas minu postkasti esimene veealune video. See oli tehtud nelja meetri sügavusel ja meenutas Waterloo lahinguvälja. Järvepõhja katsid lugematud klaasangerja laibad,» ütles Ernits, lisades, et haaras telefoni ja asus õhtusele ajale vaatamata tuttavaid kalateadlasi läbi helistama.

«Hakatuseks helistasin Põlula kalakasvanduse legendaarsele juhile Ene Saadrele. Kui ma Saadrelt pärin, kas keset talve on arukas klaasangerjaid jääauku lasta, ei taha meie kalakasvatajate grand old lady uskuda, et keegi võiks sedasi käituda,» rääkis Ernits.

Saadre tegeles klaasangerjate asustamisega juba sügaval nõukogude ajal. Nii toona kui praegu sigivad angerjad kaugel Sargasso meres ja Golfi hoovus kannab paariaastased klaasangerjad Prantsusmaa randadesse, prantslased püüavad nad seal välja ja müüvad kõigile, kes seda soovivad. Vahe praeguseks on vaid selles, et kui toona maabus klaasangerja lastiga AIR France lennuk Moskvas ja Saadre läks sellele erilennukiga vastu, siis nüüd saabuvad tillukesed angerjad otse Prantsusmaalt paakautoga.

Kalakasvatusliku taastootmise tegevuskavas 2017–2019, perspektiiviga kuni 2023, on kirjutatud, et õige aeg klaasangerjate vettelaskmiseks on märtsis- aprillis, ettekasvatatavatel noortel angerjatel aga augustis-septembris. Tegevuskava koostas 14 nimekat kalateadlast, nende seas ka Ene Saadre.

«Ene Saadre polnud kaugeltki ainus kalateadlane-praktik, kelle arvamust angerjabeebide jääauku valamise arukuse kohta pärisin. Kõik olid nõutud,» märkis Ernits.

Kuna keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra oli seekord isiklikult angerjamaimude jagamise juures ja postitas sellest oma Facebooki lehel võidukalt ka uhke video pealkirjaga «Kuidas lastakse 86 000 euro eest klaasangerjat Eesti järvedesse», küsis Ernits Vakralt, mida tema angerjabeebide südatalvisest jääauku valamisest arvab.

Ernitsa sõnul kinnitas Vakra talle, et tema angerjate jäisesse vette laskmises probleemi ei näe. «Neil ei ole sellest külmast midagi. Projekti veavad ikka ihtüoloogid,» kinnitas Vakra.

Lõpuks jõudis Ernits angerjate järve laskmise projekti vedava Suur-Rakke küla Kiviranna Holiday Home'i perenaise Jaanika Kaljuveeni, kes tunnistas, et ilmselt surid angerjabeebid temperatuurišoki tagajärjel. Kui Prantsusmaalt saabunud paakautos on veetemperatuur püsivalt pluss neli kraadi, siis krõbedas pakases toimunud jagamisel valati neile jääkülma vett peale ja ilmselt see nad ka tappis.

«Kui küsisin Jaanikalt, kas kõik tänavused angerjabeebid läksid jagajate lolluse tõttu looja karja, vastas Jaanika, et Võrtsjärve omad jäid ellu. Nemad lasti paakauto torust otse järve.»

«Paraku tunnistavad angerjajagamisel osalenud inimesed, et tegelikult valati Võrtsjärve maimud kelkudele kinnitatud plasttünnidesse ja veeti sedaviisi järve mööda laiali. Kui aga nii, siis peaks ka Võrtsjärve angerjabeebid surnud olema,» lisas Ernits.

Tema sõnul muudab asja pikantseks see, et kõike seda vaatasid pealt mitte üksnes keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra isiklikult, vaid ka talle alluvad keskkonnainspektorid.

«Homme peavad just needsamad inspektorid hakkama uurima, kas ja kuidas 86 000 euro eest klaasangerjaid tapeti ja kes nende tapatalgute eest vastutab,» lisas Ernits.

Klaasangerjad lasti peale Võrtsjärve veel ka Vagula järve ja Saadjärve, Kaiavere ja Kuramaa järvedesse. Kokku 307 kilo, mis teeb kilo hinnaks 280 eurot.