Riigikontrolör: lisaraha õpetajate palkadeks oleks pidanud otsustama riigikogu

Neljapäeval kinnitas valitsus korralduse, millega jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksustele üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus, mis on seadusena vastu võetud 2024. aasta riigieelarves ette nähtud. Selle raha sees on ka kohalikele omavalitsustele antav toetus õpetajate palga maksmiseks. 2024. aasta riigieelarve seaduse paragrahvi 3 lõike 2 kohaselt on selle toetuse suurus piiratud 485 490 000 euroga. Korralduse lisas jaotatud toetus oma kogusummas mahub riigikogu otsustatud piiridesse ning korraldus ja selle lisa on korrektsed ning kooskõlas 2024. aasta kohta käiva riigieelarve seadusega.

Korralduse juurde lisatud materjalidest, näiteks seletuskirjast ning päevakorrapunkti ametlikust kommentaarist nähtub aga, et haridus- ja teadusministeerium (HTM) kavatseb valitsuse heakskiidul eirata riigieelarve seaduses konkreetselt fikseeritud toetuse kogusummat ning plaanib suurendada riigikogu otsustatud üldhariduskoolide pidamise toetussummat ministri käskkirjaga 5,35 miljoni euro võrra. Seda sealjuures riigieelarve realt, kus selleks raha ette ei ole nähtud.

Kuigi haridusminister oli algul korrektsel ja seadusega kooskõlas oleval seisukohal, et HTMi eelarvest leitud lisaraha õige koht riigieelarves on omavalitsuste toetusfondi real, siis hiljem, kui eelarve eelnõu paranduste riigikokku saatmisega kiireks läks, loobuti muudatuse tegemisest ja asuti otsima teid, mis viiks riigikogust mööda, märkis riigikontroll.

Valitsuse neljapäeval avaldatud ametlik selgitus kõlab: «2024. aasta riigieelarve menetlemisel ei jõudnud valitsus vastavat summat toetusfondi ümber tõsta, see jäi ministeeriumi eelarvesse ja jõuab nüüd kohalike omavalitsusteni HTMist ministri käskkirja alusel.»

Riigikontrolöri Janar Holmi sõnul paistab, et otsustamisel on riik jõudnud nüüd lausa niikaugele, kus otsuseid, mis tuleb teha riigikogu tasemel, kavatsetakse teha ministri käskkirjaga. «Riigieelarve raamseaduse paragrahvi 48 lõike 1 kohaselt määratakse toetusfondi suurus ja sellesse kuuluvad toetuste liigid riigieelarvega. Vabariigi Valitsus ei saa vähendada ega suurendada rahasummat, mida riigikogu on riigieelarvega otsustanud eraldada üldhariduskoolide pidamiseks antavaks toetuseks. Rääkimata sellest, et haridus- ja teadusminister saaks seda teha käskkirjaga,» rõhutas Holm.

Riigikontrolli hinnangul on 2024. aasta riigieelarve seaduse ning riigieelarve raamseaduse ühene mõte, et kohalike omavalitsuste üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse suuruse otsustab riigikogu. Toetust saab maksta ainult kohaliku omavalitsuse üksustele toetusfondis üldhariduskoolide pidamiseks antavalt realt, 2024. aasta riigieelarve seaduse paragrahvi 3 lõikes 2 ette nähtud mahus ning kooskõlas riigieelarve raamseaduse paragrahvi 48 lõigetega 1 ja 2. Lisaraha ei saa maksta ministeeriumide valitsemisalade eelarvetest.

Kui valitsus soovib suurendada kohaliku omavalitsuse üksuste üldhariduskoolide toetussummat, on see täiesti võimalik, kuid selleks on vaja esitada riigikogule arutamiseks 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. «Leian, et haridusministeeriumi leitud 5,35 miljonit ei saa kasutada ministeeriumi soovitud viisil enne, kui riigikogus pole 2024. aasta riigieelarvet vastaval viisil muudetud,» märkis Holm.

Tema sõnul ei ole küsimus eesmärgis õpetajate palgaraha suurendada või riigikontrolli tähenärimises, vaid põhimõtte rikkumises, et teatud riigieelarve otsused on seadusandliku võimu teha. «Meenutan, et ka riigikogu esimees nentis mullu 5. detsembril, vahetult enne 2024. aasta riigieelarve vastuvõtmist õpetajate täiendava palgaraha eelarvesse lisamise küsimust Eesti Rahvusringhäälingule kommenteerides, et pärast eelarve vastuvõtmist on vaja riigikogul kohe hakata tegelema eelarve muutmise seadusega, ja avaldas lootust, et selle saab vastu võtta 2024. aasta jaanuaris. Riigikogu menetlusse paraku eelarve muutmise seaduse eelnõu pole esitatud,» ütles Holm.

Riigikogu on eelarvet heaks kiites andnud valitsusele loa toetada üldhariduskoolide pidamist 485 490 000 euro ulatuses, mitte 5,35 miljonit eurot suuremas summas. Mõttekäik, et ministri käskkirjaga on võimalik muuta riigikogus heaks kiidetud summat, oleks Holmi sõnuö vastuolus nii riigieelarve raamseadusega kui ka 2024. aasta riigieelarve seadusega ning muudaks olemuslikult mõttetuks tegelikult

«Riigikogu senisegi aja jooksul ühe vähenenud rolli eelarve menetlemisel ja otsuste tegemisel. Kui pidada sellist käskkirjaõigust aktsepteeritavaks, võib edaspidi vabalt juhtuda, et riigikogu peab võimalikuks rahastada midagi või kedagi näiteks viie miljoni ulatuses, kuid kuna minister leiab, et talle meeldiks millelegi või kellelegi rohkem raha anda, siis ta „leiab“ oma eelarvest raha ja annab käskkirja, kus riigikogu eraldatud viiele miljonile lisatakse veel näiteks 40 miljonit,» arutles Holm.

Ta rõhutas, et tegu ei ole mingi formaalsusega või tehnilise küsimusega, vaid põhimõttelise, olemusliku küsimusega. «Sellise lähenemise tagajärg on riigieelarve seaduse üha tühisemaks muutumine, kus üha vähem tähtsaks muutub see, mida riigikogu on seaduse kaaluga otsustanud,» ütles Holm, lisades, et saatis neljapäeval sel teemal eraldi märgukirja ka rahandusministrile, haridus- ja teadusministrile ning ka regionaalministrile, kes oli valitsuse korralduse eelnõu ettevalmistaja.

Valitsuse pressikonverentsil mullu 7. detsembril märkis haridus- ja teadusminister Kaja Kallas, et õpetajate palgatõusuks leitud kaheksast miljonist on 5,35 miljonit vaja tõsta kohalike omavalitsuste toetusfondi ja ülejäänud raha on haridusministeeriumi ridade vaheline ümbertõstmine, sest haridusministeerium on ka tööandja 76 riigikooli õpetajatele.

Rahandusminister Mart Võrklaev on Eesti Päevalehes mullu 7. detsembril kirjeldanud, kuidas rahandusministeeriumi poolelt oli tehtud ettevalmistused, et esitada riigikogule 2024. aasta riigieelarve seadusse muudatus, kuid see jäi tegemata rahandusministeeriumist sõltumatutel põhjustel.

Eesti Rahvusringhäälingu portaal on mullu 5. detsembril artiklis «Õpetajate palgaks lubatud lisaraha pole riigieelarve eelnõusse veel jõudnud» vahendanud olukorda 2024. aasta riigieelarve eelnõu vastuvõtmisega riigikogu esimehe Lauri Hussari vaatest järgmiselt: «See eelnõu on seotud valitsuse usaldusega, menetlusdokumendid on välja läinud. Sellele eelnõule ei saa esitada muudatusettepanekuid ja selle eelnõu lugemist ei saa ka katkestada. See on ka põhjus, miks ei ole võimalik järgmise aasta eelarvet täiendada,» rääkis Hussar.

Selleks, et lubatud kaheksa miljonit eelarve õigele reale jõuaks, on pärast eelarve vastuvõtmist vaja riigikogul kohe hakata tegelema eelarve muutmise seadusega. Hussari sõnul võiks riigikogu selle heaks kiita jaanuaris.