/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
President Alar Karise kutsel koguneb esmaspäeva, 8. jaanuari pärastlõunal riigikaitse nõukogu, et arutada Venemaa sõda Ukraina vastu, tegevusi Ukraina toetamisel ning ka Eesti piirijulgeolekut. Postimees teeb otseülekande pressikonverentsilt, mis toimub pärast nõukogu arutelu lõppu. Pressikonverents algab kell 17.
GALERII ⟩ President Karis: Ukraina vajab veel rohkem relvi ja veel paremaid relvi (9)
President Alar Karise sõnul saab Ukraina sõja võita juhul, kui euroatlandi kogukond selgelt ja pikaajaliselt püsib tema kõrval. «Läänemaailm peab tegema jätkuvalt tihedat koostööd ja meie toetus Ukrainale peab olema pikaajaline, püsiv ja tulemuslik,» ütles president Alar Karis pärast riigikaitse nõukogu istungit, kus arutati Venemaa sõda Ukrainas ning piirijulgeolekut meie regioonis.
«Ukraina vajab veel rohkem relvi ja veel paremaid relvi. Oluline, et kõik riigid, kellel on see võimekus, paneksid oma sõjatööstuse tööle, et Ukraina saaks seda, mida ta vajab ja et Euroopa saaks jälle sõjaliselt tugevaks. Teeme nii, et see oleks viimane agressioonisõda Euroopa pinnal,» ütles president Karis.
«Oleme Eestis jätkuvalt arusaamal, et kõik agressorid peavad oma sõjad kaotama ja ka Venemaa peab kaotama sõja Ukrainas,» sõnas president Karis. «Sõltumata konkreetsest olukorrast rindel, usume ukrainlaste tahtesse ja vaprusesse oma riiki kaitsta ning Ukraina vaenlasest vabastada.»
Riigipea sõnul on ka Ukraina tulevane kaitstus ja julgeolekugarantiid Euroopa tuleviku julgeoleku kindlustamisel määravad. «Selgelt sõnastatud tee Euroopa Liidu, aga samuti NATO liikmesuse poole, oleks juba iseenesest Ukraina ja kogu Lääne jaoks üks strateegiline võit,» märkis president Karis.
President Karise sõnul on Eesti kindel ka selles, sõjakurjategijad saavad oma karistuse ja Ukrainale tekitatud sõjakahjud hüvitatud. Ta tänas kõiki riigiasutusi ja Eesti inimesi, kes on Ukrainat aidanud.
Teise teemana arutas riigikaitse nõukogu meie regiooni piirijulgeolekut ja rändesurvet. «Venemaa testib ränderünnetega nüüd ka Soome ja Eesti tahet ja valmidust,» ütles president Karis. «Eesti jaoks ei ole see üllatus. Oleme hästi valmistunud ja loomulikult aitame ka edaspidi oma liitlasi, millal iganes vaja.»
President Karise sõnul peab piir vastu pidama mitte ainult hübriidrünnakutele, vaid vajadusel ka tankidele ja lahingüksustele, et Eesti oleks kaitstud esimesest meetrist - esimesest minutist. «Sõjalised kaitserajatised meie piiriregioonis on kindlasti üks teema, millega tuleb jätkata. Kaitseministeerium koos Balti kolleegidega selles suunas praegu töötabki,» ütles president Karis.
President Karis rõhutas tiheda siseriikliku koostöö vajadust riigikaitses. «Kõikidel riigiasutustel, valitsusel, parlamendil, tervel ühiskonnal ja loomulikult ka minul endal on siin selge roll kanda,» ütles president.
Riigikaitse nõukogu on nõuandev organ presidendi juures. Selle koosseisu kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister ning kaitseväe juhataja.
Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.