:format(webp)/nginx/o/2023/12/29/15805100t1h3b44.jpg)
Kui 2023. aasta pani neljaks aastaks küllaltki jäigalt paika Eesti erakonna- ja maailmavaatemaastiku jõujooned, mis poliitilistest tormidest ja toetusreitingutest hoolimata nihkuma ei kipu, siis 2024. aasta saab olema Eesti sisepoliitikas eelkõige isikutepõhine. Suuresti seetõttu, et aasta ainsad valimised – Euroopa Parlamendi valimised – on olemuselt isikupõhised.
Isegi kui avalikkus ja poliitikud peavad Euroopa Parlamendi valimisi valimishierarhias kõige vähem tähtsaks, võivad järgmise aasta omad tekitada põhimõttelise doominoefekti ka Eesti sisepoliitikas. Sest Euroopa Parlamendi valimistele järgneb Euroopa Komisjoni kokku panemine ja volinikukoht on koalitsioonileppe järgi Reformierakonna oma. «Eks need on seotud Reformierakonna esimehevahetusega, mis tõenäoliselt muudab valitsust ühes või teises kontekstis,» vastas isamaalane Priit Sibul küsimusele uue poliitaasta võtmeteemade kohta.
:format(webp)/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)
/nginx/o/2021/11/24/14221126t1h70ce.jpg)